Vello Leito: Ta nägi võidu võimalust. Täistekst, I-III

Neli aastat tagasi sai Martin Helmele tehtud ettepanek koostööks Eesti Iseseisvusparteiga. Vastuseks tuli täpselt viis sõna ja täpselt sellises järjestuses: ma ei näe võidu võimalust. Muidugi oli siis EIP tegemistes võiduvõimalust raske näha ja on tulemuslikkus-prioorsetel ka täna raske näha. Seega koostööd ei tulnud kuid tuli väärtuslik selgus, et Martin Helme ei ole oma poliitilistes tegemistes mitte põhimõtte-keskne, vaid tema tegevuse esmaseks eesmärgiks oli ja on seatud tulemuslikkus.

Esimest võiduvõimalust nägi MH poliitikas kahjuks samas nišis, kus asub Eesti Iseseisvuspartei: 2006. aasta alguses pidi tuulest ja tühjast tõusma uus, võimas rahvuslik suurjõud – Eesti Rahvuslik Liikumine. MH kirjutas tookord, et olevat loogiline, et mingist osast liikumisest kujuneb partei, aga ülejäänud osa liikmeskonnast saab jätkata oma esialgses formaadis – rahvaliikumisena. Tuult ei olnud, tuult ei tulnud ja tiivad ei kandnud ka. Tänaseks on ERL-st saanud formaalsus.

Aga miks tookord sellist poliitilist tolmutormi üleüldse üritati? Aga sellepärast, et aasta pärast seisid ees 2007. aasta riigikoguvalimised ja EIP võimalikku tugevnemist ning edu valimistel tuli igati tõkestada. Tuli seepärast, et enne ERL-i loomist oli EIP tõkestamiseks/takistamiseks erakonda sisse kanditud Anti Poolamets juba läbi nähtud ja erakonnasiseselt maha kantud. IRL kui EIP-vastane põhitegia pidi seetõttu midagi uut välja mõtlema. Just nimelt IRL, sest EIP nõrgestamisest ja tõkestamisest oli ja on esmajärjekorras huvitatud just see erakond kuna mõlemad asuvad osaliselt ühes ja samas poliitilises nišis: EIP tõsimeelselt, IRL-l on seda karva vaid kasukas, mis seljas.

Ning IRL mõtleski välja – käivitas ERL-i loomise. Martin Helmele kangastati võidu võimalus: loo liikumine, seo ennast EIP-ga, imbu sisse, võta üle, st tee mis iganes, et EIP kaoks, aga röövsaagi – erakonna kehandi – võid endale jätta. Mu mõõk, mu kübar, mu hobune!!!

Kurvastuseks IRL-le ja Helmele, ettevõtmine luhtus, sest EIP juhtkond oli selleks ajaks juba poliitiliselt teravapilguliseks muutunud ja nägi kavatsuse selle tekkimise käigus läbi. Kirjutasin tookord asja kohta neli artiklit, mis meie koduleheküljel kenasti loetavad ka tänasel päeval, vt „Iseseisvusrahvuslased contra eurorahvuslased,“ 23.02.2007. Midagi üle kordama ei hakka.

Probleem IRL jaoks ei lahenenud ja nad võtsid ette uue, eriti jõulise, ehkki samas neid endid pikas perspektiivis kahjustava, ent sel hetkel töötanud lahendi: lõid erakonna Eestimaa Rohelised. Seega roheliste partei ei tekkinud ise, selle lõi IRL, et tol ajahetkel tekkinud arvukad hajahääled koju kantida. Ja vaadake, mis huvitavad seigad sellega kaasnesid.

Kuna kumbki seni konstrueeritud kaigastest EIP rataste vahele enam ei sobinud, siis polnud ju mõtet hoida Anti Poolametsa EIP-s teiste naerualusena ning 2006. aasta suvel lahkus AP Iseseisvusparteist ja läks roheliste erakonna algatusgruppi. Viimane oli aastaid punninud, aga isegi 400 liiget kuidagi kätte ei saanud. Ning hooma imet, kohe peale Poolametsa üleminekut hakkasid rohelised äkki kiiresti kasvama ja lühikese ajaga oligi kriitiline mass ületatud, ning edasine kasv liikmeskonna täisarvulisuseni jätkus juba sünergia lainel: kohale kiirustasid need, kes haistsid hõlpsat võimalust. Ka raske raha tekkis.

Mõelge, et mis imeväega Poolamets sellise läbimurde saavutas. Mina siinkohal teile selgitusi jagama ei hakka, kui tahate salamehhanismi teada saada, uurige kuidas täpselt samasugune läbimurre saavutati siis, kui ERSP-st oli vaja kasvatada 1000-liikmeline Isamaa, uurige kes olid need sajad ja sajad inimesed, kes üleöö liitusid Isamaaga. Ja miks? No nii, Poolamets sai esimesel hetkel oma „võiduvõimaluse“, mis koheselt talt aga ära võeti.

Kuid Martin Helme ei saanud midagi, ta jäeti tühjade kätega omaette filosofeerima. Järgnesid mahajäetu isiklikud otsingud võidu võimaluse nimel, ERL-i animeerimiskatsed, mis kasvasid Eesti Rahvusliku Konservatiivse Liidu loomise perspektiivituks ürituseks koos Madissoniga. Miski ei hakanud liikuma ega edenema, sest puudus toetav „käsi“.

Eesti Iseseisvuspartei kadumise nimel palju tööd teinud jõud pidid kurvastuseks tõdema, et lootused partei hukkumisest ei täitunud, partei on pidevalt tugevnenud, ehkki aeglaselt, on täpsustanud oma iseseisvusrahvuslikku ideoloogiat ja programmi, kasvatanud liikmeskonda. Teistest kiiremini arenes aga Pärnu piirkondlik osakond, mistõttu 2009.a. KOV valimistel keskendusime juba aegsasti jõuproovile Pärnu linnas.

Siinkohal vahelepõikena. Oleksime ilmselt pidanud keskenduma ka Pärnu maakonna valdadele, kus meil samuti jõud olemas. Ent me keskendusime üksnes Pärnule, mida tagantjärele vaadates võiks ehk liigitada väikeseks veaks, mis võimaldas IRL-l meie edukaks tõkestamiseks tallist välja ajada oma vahepeal hooletusse jäetud poliitiline sõjaratsu, EIP-vastase kontrollitud opositsiooni klassiku – Martin Helme. Talle kangastati järjekordne võiduvõimalus ja järgneski kõigeti asjakohane võiduhüüd: ma tahan saada Pärnu linnapeaks, ma komplekteerin 33 liikmelise kandideerijate meeskonna, ma teen Pärnus platsi puhtaks, jne.

Milline enesekindlus ja jõujoovastus! Millest see tekkis? Ei selle taga ei olnud mitte ainult IRL, käigud olid sedapuhku kavalamad, mitmekesisemad ja projekti oli kaasatud ka usuringkonnad, võib ehk isegi öelda, et Kristlik Demokraatlik Erakond. Siinkohal MH-le siiski midagi ette heita ei saa, ta ju ei püüdnudki midagi varjata, sest valimisliidu nimi Aus Pärnu on otsene tuletis kristlike demokraatide tunnuslausest: ausalt on võimalik. Tegemist ei olnud Martin Helme valimisliiduga, vaid sisuliselt erakonna valimisnimekirjaga, mille etteotsa oli seatud IRL eesmärke silmas pidades Martin Helme. Midagi üllatavat selles pole, sest EKD on loobunud EL-vastasest, Eesti iseseisvust toetavast poliitilisest liinist juba aastaid tagasi ning astub ühte sammu IRL-ga kõikides põhiküsimustes.

Kuna koostöö EKD-ga võimaldas kasutada kristlaste sisemisi organisatoorseid sidemeid, siis jääb mulle veidi ebaselgeks, miks MH esialgu suuremaks planeeritud valimisnimekirja asemel piirdus 1/3 võrra lühema nimekirjaga. Ja ka tulemus jäi väiksemaks kui teoreetiliselt eeldatav, silmas pidades siis seda, et tegu oli ikkagi kahe jõu koostööga millele oli ette seatud häältepüüdja, kel mõningane tuntus Pärnus peaks nagu olema. Sellele lisaks vägagi vaba ligipääs peavoolu kirjutavale meediale. Kõigepealt võtan ette olulisemad meetmed, millega IRL aitas MH-t.

Kuidas sai juhtuda see, et kandideerivate erakondade ja valimisliitude järjestus valimistel osutus unelmavariandiks võimuerakondadele, esmajärjekorras IRL jaoks? Järjestus oli selline:

1. IRL

2. Reformierakond

3. Rohelised

4.Toomas Kivimägi Valimisliit

5. Sotsiaaldemokraatlik Erakond

6. Keskerakond

7.Valimisliit Aus Pärnu

8.Valimisliit Uus Õiglane Jõud

9 .Valimisliit mayor.merilaine.ee

10. Eesti Iseseisvuspartei

11 . Üksikkandidaadid

See sai juhtuda seetõttu, et Eesti valimistel loosimist ei toimu, vaid toimub protseduur, mis on täpselt välja töötatud selleks, et „loosimiste“ korraldaja saaks kätte soovitud tulemuse. Kasutatav võltsinguskeem on imelihtne. Loosimisest saaks rääkida üksnes siis, kui selleks kasutataks loosimistel kohustuslikku atribuuti: juhuslike arvude generaatorit. Taolised seadmed on täiesti olemas ja tõelistel loosimistel ka ainukasutusel, näiteks sellised, nagu teleülekannetes igaüks neid näinud on.

Et valimisnimekirjas järjestusel on suur tähtsus, see ei vaja tõestamist. Pärnus valimisi korraldanud jõud mõistsid seda hästi ja panid Eesti Iseseisvuspartei viimaseks. Ei saa öelda, et IRL toetus ses suhtes MH valimisliidule oleks olnud maksimaalne kuid oli siiski tuntav – kohe „heade“ erakondade järel. Ei saanud ju Keskerakonda mõõdutundetult uputada, nad EIP-ga koos mudaliigasse saata, võib-olla oleksid siis hakanud protestima ja asja uurima, et kuidas siis ikkagi niimoodi „juhtus“?

Kuid palju kõnekam toetus MH valimisliidule anti mujalt. Selle lahtirääkimiseks pean lahti rääkima kogu valimistulemuste anatoomia, mis muuhulgas kasuks ka EIP valimistulemuste kommeteerimisel.

Tabel 1

———————————————————————-

Nimekiri_____________ Hääli__________ e-hääli_____ e-häälte osakaal, %

———————————————————————

Kivimägi Valimisliit ____7028___________1385 _________ 19,7

Keskerakond ________4307 ___________293 __________6,8

Reformierakond ______2795 ___________601__________ 21,5

IRL ________________2455 ___________532__________ 21,7

Sotsiaal. Erak. _______1308 ___________231 _________17,7

VL Aus Pärnu ________738 ____________150 _________20,3

Iseseisvuspartei ______289 ____________42__________ 14,5

Rohelised ___________182_____________ 42 _________23

VL Uus Õiglane Jõud __103 ____________10 __________10,3

VL mayor.merilaine.ee _98 _____________33 __________33,7

Üksikkandidaadid _____384 ____________65

——————————————————————-

Kokku ______________19687 __________3384_________ 17,2

© Vello Leito

Allikas: VVK, Vello Leito

Kogu maailmas on aru saadud, peale Eesti ja Venemaa, et e-hääletust pole võimalik teha võltsimiskindlaks, sest ‘hääle’ liikumine pole vaatlejate poolt visuaalselt jälgitav – see on kohustuslik nõue demokraatlikel valimistel – mistõttu saab võõras tahe vabalt sekkuda ‘hääle’ liikumisse. Seepärast on mujal maailmas loobutud e-hääletuse kasutamisest. Eestis on see kasutusel ja lisaks veel ülivõimsa valitsejate-poolse promo all, et vaat kui progressiivsed me oleme ja kui primitiivne on ülejäänud maailm. See „edumeelsus“ võimaldas aga Pärnus teha olulisi võltsinguid valimistulemustes. Jälgige, kuidas.

Pärnu linnas kasutas väidetavalt 3384 valijat e-hääletust, mis kogu hääletajate hulgast moodustas 17,2%. Sellises mahus oli tüüri juures olijatel võimalik hääli ümber kantida puht elektrooniliselt. Loomulikult nii ülbet „demokraatiat“ siiski rakendada ei saa, et kelleltki kogu mahus ära võtta e-hääled ja kantide need teis(t)ele, aga ehmatamapanevalt jultunult kanditi hääli Pärnus ikka küll.

Saab lähtuda vaid sellest eeldusest, et valijad on oma poliitilisest eelistusest sõltumata enam-vähem võrdselt „e-häälestatud“. Ei ole mitte nii, et sotsiaaldemokraatide valijad on oluliselt e-hääle-lembelisemad või e-hääletus-võimelisemad kui seda on näiteks Keskerakonna valijad. Levinud väited, et Keskerakonna valijate hulgas on rohkem sedavõrd „seniilsed“, kes pole võimelised e-hääletust isegi kasutama, ehkki väga tahaksid, sellistel väidetel pole mingit alust. Küll aga on vägagi hea alus lähtuda sellest, et sotsiaaldemokraatide 17,7% e-hääletuselt on igati vastavuses statistilise keskmisega 17,2% ja mingeid korrektiive SD tulemused ei nõua ega eelda. Aga kas valitsusparteide valijad on ikka 4,5%-punkti võrra altimad e-hääletusele kui keskmine valija? Puudub alus ka selliseks eelduseks. Olgu sellega hetkel kuidas on ja heitkem pilk Keskerakonna tulemusele: e-häälte osakaal 6,8%! Rohkem kui 3 korda väiksem osakaal kui võimuparteidel ja 2,5 korda väiksem kui valimistel keskmiselt! Nonsenss, loomulikult! Siinkohal ongi tegemist just sellega, miks võimuparteid soovivad e-hääletust, opositsioonis olevad parteid aga mitte, sest neilt võetakse e-hääli lihtviisiliselt ära võimuparteide arvele.

Tabelist selgub, et põhidoonoriks oli Pärnus Keskerakond, saajateks aga võimuerakonnad ja Kivimägi. Ega Ausat Pärnutki pole ilma jäetud. Lähtudes keskmisest oleks Keskerakond pidanud saama 741 e-häält aga sai 293. Arvutuslikult kaotas Keskerakond seega 448 häält. See selleks, Keskerakonna eest ei pea hoolitsema ju mina, seda peavad tegema nemad ise, kuid mind häirib, et EIP nišikonkurendid said seetõttu hääli juurde. Arvutuslikult sai niimoodi IRL juurde 110 häält, Helme valimisliit sai juurde 23 häält, Eesti Iseseisvuspartei kaotas 8 häält.

See oli vaid üks aspektidest kuidas kahjustati EIP-d ja mis tuli kasuks MH valimisliidule, ent neid aspectus‘i on veel. Kui kõik need olen järjekorras läbi võtnud, siis jõuan artikli lõpus järeldusele, siinkohal lohutuseks EIP poliitilistele vaenlastele, et EIP ei oleks ikkagi ületanud valimiskünnist isegi siis, kui Helme-Madisson poleks üleüldse valimistel osalenud. Ent kõigest järjekorras.

Järgmine aspectus on samuti seotud võimuparteide töökindla salarelvaga – valimisvõltsingutega, sedapuhku eelhääletuse tulemustega. Kuigi teoreetiliselt on eelhääletus valimisvaatlejate poolt kontrollitav, on see praktiliselt siiski võimatu. Põhjus lihtne, valimisjaoskondi on palju ja hääletuskaste tuleks katkematult jälgida ööpäevaringselt, sest tänapäeva tehnika tase pakub suuri võimalusi turvakleebiste ja plommide järeletegemisel peale kastide ebaseaduslikku avamist. Seepärast tuli meil eelhääletusel vaatlustest loobuda.

Eelhääletustulemused koos e-hääletustulemustega on mul olemas ainult EIP kohta. Pärnus andsid mõlemad eelikud koos kokku 6321 häält, EIP sai neist vaid 60, toetuseks kujunes 0,95%. Kuid võttes kogu häältesummast maha eel- ja e-hääletuse tulemused leiame üllatuslikult, et EIP toetus valimispäeva häältearvu alusel kujuneks hoopiski 1,71%. Väga oluline erinevus nagu oligi eeldatav, häälte kantimine meie kahjuks sai veelgi ilmselgemaks. Ekstrahuvitav oleks mõistagi teada saada sama võrdlus ka Keskerakonna kohta, kuid kahjuks seda mul pakkuda pole. No nii, aga kirja läks meil siis vaid 1,46%-ne toetus.

Kas ehk Pärnu kohaliku meedia poolt saadeti korda mingi eriline sigadus EIP kustutamisel? Ei, mitte midagi niisugust millele tasuks trükimusta kulutada. Aga üks eriti huvitav lugu on teile pakkuda Delfist, mis originaalis näeb välja selline:

 

„Delfi väljumisküsitlus: Pärnus rebivad omavahel maavanem ja Kesk
Karol Kallas, www.DELFI.ee
18. oktoober 2009 11:09

Delfi küsitles Pärnus kahes kesklinna valimisjaoskonnas hääletamas käinud inimesi, millise erakonna või valimisliidu poolt hääletati. Kuigi oli ka üksikuid äraütlejaid, olid Pärnu esimesed hääletajad omi eelistusi varmad jagama ja põhjendama.

Ühtekokku küsitles Delfi ajakirjanik 35 inimest.

Vastused jagunesid järgmiselt:

Keskerakonna poolt andis oma hääle 11 inimest ja erakonna valijate seas andsid tooni venekeelsed inimesed. Keski valijad olid ka oma erakonna kõige tulihingelisemad pooldajad.

Pärnu praeguse maavanema Toomas Kivimägi valimisliidu poolt andis hääle 10 inimest. Valijad rõhutasid oma peamise motivaatorina Kivimäe usaldusväärsust.

Reformierakonna poolt andis küsitletutest oma hääle kuus inimest ja valijad tunnistasid oma poolehoidu peamiselt praegusele abilinnapeale ja Reformierakonna linnapeakandidaadile Jane Metsale.

Martin Helme valimisliidu poolt andis oma hääle viis inimest. Üks oma eelistusi põhjendama nõus olnud valija tõi välja selle, et pooldab Helme rahvuslikke vaateid.

Isamaa ja Res Publica Liidu poolt andis oma hääle küsitletutest kaks inimest. Sotse mainiti üks kord.

Valijate eelistusi iseloomustas ka tendents, et ei valitud parteisid ega valimisliite vaid eelkõige isikuid. Näiteks ei osanud mitmed vastanuist öelda, millise erakonna poolt nad hääletasid ja nimetasid selle asemel oma kandidaadi nime või numbri.

Küsitluse järgi võib Pärnu valimiste suurüllatajaks saada Martin Helme valimisliit.“

 

Kas nägite seda teksti Delfis. Kindlasti ei näinud, sest see oli üleval vaid ajavahemikus 11:09 kuni 12:24, kogus selle aja ajooksul 16 kommentaari, ent seejärel kadus. Mingite loogiliste linkide kaudu ma selle artiklini enam jõuda ei suutnud. Et aga tookord oidusin loo kohe välja trükkida, siis on mul olemas selle aadress: www.delfi.ee/news/valimised2009/uudised/article.php?id=26328679&1=folead, nii et igaüks võib artikli olemasolus veenduda.

Kuidas teie kõike tõlgendate? Mina tõlgendan nii, et Delfis, loe: IRL häälekandjas, oli plaanitud Helmele korralik promo, kuid miski vedas viltu ja ettevõtmine libistati kiiresti kalevi alla.

Martin Helmele võitu ei tulnud ka seekord, ehkki terendas. Miski ei aidanud, toetus jäi eeldatust oluliselt madalamaks. Kas ehk tegi ta kuskil mingi raske vea? Ei, minu arvates olulisi vigu Helme ei teinud, seetõttu pole mul raske tema väitega nõustuda, et rahva käitumist ei osanud täies ulatuses keegi ette näha, nimelt seda, et rahvas soovis kõike muud kui muutusi. Vana kooli kommunist Kivimägi Toomas nullis MH ilukõned, EIP-lt kopeeritud ideoloogia, ei päästnud Savisaare kartuli-halupuu-populismi ületrumpamine lubadusega ehitada sild üle Pärnu jõe 60 miljoni krooniga (Solarise nimelise tanksaapa ehitusele on kulunud juba 1,2 miljardit), sest rahvas ütles: EI! Rahvas ütles veel: ainult vanad kommunistid on usaldusväärsed! Aamen.

Aga kui Helme-Madisson poleks üleüldse lavale ilmunud, kas siis oleks EIP valimiskünnise ehk ületanud, sest kolme osaleja aritkmeetiline summa annab vajalikud 5% välja? Aritkmeetikat siin siiski kasutada ei saa, sest MH meediakampaaniaga võrdset poleks me suutnud tõenäoliselt üles kruvida (sest täielikult puudub ligipääs peavoolu meediale), IRL toetust poleks olnud, valimisvõltsingute boonuseid me vastu ei võta, nii et kui oleksime suutnud kõik võltsingud tõkestada, siis oleks meie reaalseks tulemuseks kujunenud 2-3%. Sellist tulemust ja toetust olen ma Eesti Iseseisvusparteile kogu aeg eeldanud, selline tundub olevat see osakaal, mille praegu mooodustavad eesti rahva hulgas iseseisvusrahvuslased – eesti teadlikkuse eliit, inimesed, kes julgevad tõele näkku vaadata, kes pole allunud riigikogu-reeturparteide hüpnoosile. EMOR-i „uuringute“ järgi on viimastel aastatel meie keskmine toetus olnud 1%.

Lõpetuseks sobib tsiteerida Sven Sildnikku: „Seni kuni ei teki vaba meediat või kainelt arutlevat rahvamassi, ja kumbagi ei ole ette näha, ei muutu midagi. Ei muutu ka valimiste tulemused.
Masu on liiga noor, et üleüldisele mõttelaiskusele lõppu teha. Ilmselt kusagil imbub pildile mõni uus nägu, aga ta ei saa korruptantide massis midagi muuta. Kui, siis ainult olukorras kus võrdselt hääli saanud vanade varaste klannid vajavad sõltumatuid võimul püsimiseks. Sellise olukorra tüüplahendus on äraostmine, väga harva mõne väiksema muudatuse läbisurumine.

Loota on ainult sellele, et läheb veel halvemaks, väljakannatamatult halvaks. Enne mõtlema ei hakata. Lihtsalt pole vaja.“

Vello Leito

09.11.2009

646 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>