Eesti globaalkontekstis. Neli konstruktsiooni

Toodud materjal pärineb brošüürist “Eesti tee” (Tallinn, 1992) ja kujutab endast lühendatud varianti peatükist: Eesti arengustrateegia aastaks 2000, peatüki autor: Vello Leito. Sama tekst on toodud lisana nr 2. ka raamatus “Eesti ja geopoliitika,“ Vello Leito, Tallinn 2002. Umbes taoliseks oleks Eesti tee võinud ka kujuneda, juhul kui Eesti oleks 1991.a. tõepoolest vabanenud ja mitte lihtsalt ümber kanditud Euroopa Liitu. Tänaseks on kirjeldatud võimalused laias laastus maha mängitud, kuid protektsionistliku majandusmalli rakendamisega ja seejärel majanduse võimekuse kasvades Euroopa Liidust välja astudes võiks midagi veel korda saata.

NB! Tänase päeva kontekstis tuleb transiidi alla mõelda suuresti konteinervedu, ladustamist ja jaotamist ning selles osas parimaks kjuneks Tapa linn.

Lisa 2

EESTI GLOBAALKONTEKSTIS

Enne kui selgitada, milline on Eesti tee ja kuidas selleni jõuda, tõdegem kainelt kaalutledes, millised on Eesti eelised sisenemisel rahvusvahelisse suhtlemisse-konkurentsi; mis see on, mis eristab seda väikest maalappi teistest, millised on meie trumbid. Neist tähtsaimad on neli:

  • suhteliselt kõrge rahvusliku rikkuse ja võimekuse tase;

  • geograafiline asend;

  • Eesti on mereriik kahe jäävaba sadamaga (Paldiski, Tallinn);

  • erakordselt täiuslik infrastruktuur transpordis (NB! peale lõpuniehi­tamist rahvusvahelise ühishuvi ja koostöö alusel);

Tähtsaim neist on esimene, mis annab aluse väita, et erandlik tee on meile jõukohane. Selles pole raske veenduda, kui tuletada meelde, millises olukorras oli Eesti 1920. aastal. Alustades palju raskemast seisust kui praegu, jõudis Eesti 20 aasta jooksul Euroopa arenenud riikide hulka, lõi oma riigi, mille majandust ja kultuuri imetleme veel tänapäevalgi.

Põhjalikku lahtirääkimist vajab infrastruktuur. Seda tuleb teha lähtuvalt kolmest olulisest arengutendentsist Euroopas, eriti Balti basseinis:

  1. Euroopas on väljaehitamisel kiirraudteede võrk, kui maismaatranspordi kõige kiirem, saastevabam ja odavam viis, vähenda­maks koormust auto- ja lennutranspordile.

  2. Euroopa ja Kagu-Aasia vahelises raudteetranspordis on tekkinud oluline pingestumine, sest Euroopa ja Kagu-Aasia majandusrühma vaheline side on takistatud läbi Venemaa kulgeva raudteetrassi vähese läbilaskevõime tõttu. Seepärast kiirraudtee ehitatakse välja Balti basseinist kuni kiirtrassi alguseni Venemaal. Küsimuseks on: kas pais vallandub Leedu, Läti, Soome või Eesti kaudu, millal see vallandub ja kelle initsiatiivi alusel?

    3. Mitmed futuroloogilised uurimused Euroopas osutavad, et Euroopa arengupiirkond siirdub üle Balti basseini. Piirkond hõlmab Põhjamaid, Venemaa kirdeosa, Baltikumi, Poolat, Saksamaad. Lähimatel aasta­kümnetel tõusevad investeeringud selles piirkonnas miljarditesse dollaritesse.

Meile sisaldub öeldus lihtne sõnum, et tulevikule ei ole võimalik vastu minna negativistliku hoiakuga, Eesti arengukava peab olema rahvus­vaheliste ootustega kooskõlas, globaalne. Suurt rõhku tuleb asetada rahvusvahelistele ühisprojektidele, kus meie “rahaks” oleks põhiliselt nõus­olek koostööks ja tegelik koostöö.

Rahvusvahelise rikkuse (veidi vananenud) paradigma kõlab: töökus, kapital, maavarad. Eesti tähtsaim “maavara” on transpordi infrastruktuur, kui objektne, maaga seotud rikkus. Selle mõtte lahtirääkimine on kõige hõlpsam nelja konstruktsiooni abil.

ESIMENE KONSTRUKTSIOON

Alustagem vastamisest retoorilisele küsimusele – miks nii vähe teadvustame, et Eesti on potentsiaali poolest tähtis mereriik, või mis tegelikult teeb mereriigist mereriigi, merelinnast merelinna, meresadamast meresadama? Ainult tema sidestuse aste maismaatranspordiga! Tänapäeval ei piisa siduvaks maismaatranspordiks maanteetranspordist, areng planeedil on läinud selles suunas, et jätkub autovedude mahulise osatähtsuse vähenemine raudteetranspordi kasuks; viimase arenguna Euroopas aga kiirraudteede kasuks.

Eesti on küll praegugi mereriik, kuid võib eksimatult väita, et tõeliseks mereriigiks teeks Eesti siiski Tallinnast Petseri kaudu Jaroslavlini kulgeva raudtee ümberehitamine kahesuunaliseks kiirelektriraudteeks (Pologoje jaamast edasi juba läheb kaherealine kiirraudtee kuni Vaikse ookeani rannikuni), ning Pärnust üherealise kiirelektriraudtee väljasehitamine Mõisaküla ja Valga kaudu Tallinn-Petseri liinini. Nimetagem seda transkontinentaalseks kiir­raud­teetrassiks Tallinn/Pärnu-Jaroslavl-Jekaterinburg-Vaikse ookeani rannik. Olgu märgitud, et see oleks ainuke kiirtrass Baltikumi basseinist. Praegu tegutsevad transkontinentaalsed trassid (Riiast ja Klaipedast) on lootusetult amortiseerunud, üle koormatud, rongide keskmise kiirusega, mis sobiks möödunud sajandisse.

Tõelist mereriiki on aga võimalik teha veelgi tõelisemaks. Balti mere kaldal on kolm jäävaba sadamat: Tallinn, Klaipeda, Paldiski. Neist halvim on Tallinn, parim Paldiski! Järgmise sajandi mereriigile sobiks vaid selline asjade käik, et rahvusvaheliste koostööprojektide alusel tuleks Paldiski linnast ehitada kaasaegne linn, võimas merekaubandussadam-ärikeskus, mis võtaks enda kanda suurema osa mahulistest transiitveostest: puit kivisüsi, kütus jne. Tallinna sadama kaubakäivet oleks võimalik selle arvel vähendada, arvestades sadama ebasoodsamat asendit.

Tõepoolest mereriigist teeb mereriigi raudteetransport, vähemal määral autotransport. Kuid rahvusvahelise hinnangu – täiuslik – saab anda vaid sellisele infrastruktuursele kompleksile, mis sobival viisil seob veel neljan–dagi transpordiliigi – õhutranspordi. Lausa hämmastav, sobiv lennuväli on juba olemaas, vaid kolm kilomeetrit raudteest Tallinn-Paldiski ja vaid viisteist kilomeetrit Paldiskist, nimelt Ämari lennuväli.

Kuid esimest konstruktsiooni on võimalik veelgi paremaks teha, funktsionaalselt laiendada. Tallinna vanalinn on keskaegne, hästi säilinud turismi vaatamisväärsus, millel vaid vähe võrdseid Euroopas. Tallinna külastas nõukogude võimu ajal rohkem turiste kui ühtegi teist NL linna, välja arvatud muidugi Leningrad ja Moskva. On igati loogiline, et tulevikus saab Tallinn ka turismi ja maanteevedude transiitmagistraali Via Baltika alguspunktiks.

Kõiki kirjeldatud elemente koos ja koosmõjus vaadeldes võib anda Tallinnale (koos Paldiskiga) sellise lühiiseloomustuse, mis peab paika 5-10 aasta pärast, juhul kui seda nii soovime ja realiseerime: kontinentidevahelise transpordi tähtsaima transiitkanali Balti meri – Aasia kontinent alguspunkt, rahvusvaheline poliitika- ja kultuurialaste kohtumiste paik, rahvusvaheline ärikeskus – firmade esinduste linn, turismilinn.

TEINE KONSTRUKTSIOON

Saksamaal kavandatakse kuuerealise rahvusvahelise automagistraali rajamist Saksamaalt läbi Poola, Balti riikide, Sankt-Peterburini. Saksamaa ulatuses plaanitakse selle valmimist 1996. aastal, täies ulatuses sajandi lõpuks. Magistraal lõikuks transkontinentaalse trassiga Tartu lähedal. Tekib järjekordne võimas infrastruktuurne sõlmpunkt – transeuroopa autotransport, transkontinentaalne raudteetransport ja õhutransport. Viimase puhul on silmas peetud Tartu sõjaväelennuvälja rakendus­võimalust, mis Euroopa mõõdupuu järgi võimsa lennuväljana oleks kasutatav esialgu osaliselt nn Baltic Airport’i funktsioonides.

Ka seda konstruktsiooni on võimalik funktsionaalselt laiendada. Tartu Ülikool on Euroopa vanimaid, omal ajal kõrge teadustasemega, suure potentsiaaliga saada uuesti selliseks. Koos praegu olemasolevate ja juurde loodavate teadusasutustega võime kujundada Tartust teadlikult ja süsteem­selt rahvusvahelise teaduse koostööketi ühe lüli tähtsas infra­struktuurses sõlmpunktis Euroopa ja Aasia vahel. Tõsised teadus­tulemused funda­mentaaluuringutes ei ole võimalikud ilma rahvusvahelise koostööta; taoline lahend annaks vundamendi rahvusliku teaduse, fundamentaalteaduse uuestisünniks Eestis, Tartu linnaga liidrirollis.

KOLMAS KONSTRUKTSIOON

Seni on püütud viia Pärnu linna arvestatavalt kaalukana Eesti kaardile; kuid hõlpsam sellest on viia Pärnu linn hoopis maailmakardile. Selleks piisab vähesest:

  • Mõisaküla tuleb ühendada raudtee abil Valgaga, kogu trass muuta üherealiseks elektrikiirraudteeks kuni lõikumiseni kiirtrassiga Tallinn – Aasia kontinent;

  • Pärnu raudsild tuleb taastada ülestõstetavana (lisamärkus 02.10.2009: otstarbekas ka täna, eelkõige turismi vaatamisväärsusena, uue silla ehitamise vajadusest see siiski ei päästaks);

  • ülalpool silda rajada merejahtide kai, mis sisuliselt tähendaks kilomeetrite pikkuselt merejahtidele boksikohti, taoliste järele valitseb suur nõudlus kogu Balti basseinis;

  • enne uut silda rajada kai konteinerveo laevadele.

Kuna Pärnu on juba merekuurort ja saab Via Baltika linnaks, ning kui sellele lisandub kirjeldatud infrastruktuur, siis saamegi terviku, mis hõlpsasti pääseb maailmakaardile kui rahvusvaheline ärikeskus, ladustus­keskus konteinervedudele, kontinentidevahelise transpordisoone algus­punkt, ärimeeste kõrgluksuslik kohtumis- ja suvituspaik oma merejahiga sadamas, või eralennukiga praegusel Pärnu sõjaväelennuväljal.

NELJAS KONSTRUKTSIOON

Mida ütlevad nimed Panama, Suess, Gibraltar? Need on kontinentide ühendus-eralduspiirkonnad, ja kõik nad on globaalpoliitikas võtme­positsioonil. Nüüd tähelepanu! Euroopa ja Aasia vaheline põkku­mispiir­kond pole mitte Uural, ka lähitulevikus mitte. De facto mõningal määral, potentsiaali poolest täiel määral, on selleks Baltikum. Seega on kontinentidevahelise põkkumispiirkondade mittetäielik nimekiri: Panama, Suess, Gibraltar, Baltikum. Eesti (Baltikumi) arengustsenaarium globaalperspektiivist vaadatuna on sellega sisuliselt valmis: meie teeks nii poliitiliselt kui majanduslikult on kontinentide põkkumispiirkondade rolli teadlik omaksvõtt, funktsioonide täitmine rahvusvaheliste lepete-lepingute alusel, sealjuures osapooltele Baltikum-Euroopa-Aasia vastastikku kasuli­kult, huvide tasakaalustatuse põhimõtet järgides.

Täiesti uut kvaliteeti rahvusvahelises lävimises tähendaks vahendamine teljel: üleindustrialiseeritud Vana Maailm – uut tulemist hoogsalt ette valmistav, iidse vaimukultuuriga Aasia. Mitte niivõrd majanduse, informatsiooni, kultuuri jne osas, kuivõrd eetika, planeedi­säästliku maailmavaate, tarbimiskultusele vastanduva inimese sisemise rahu ja rikkuse prioriteedile rajatud väärtushinnangute vallas. Samuti on selge, et Eesti kui rahvusriigi seisukohalt oleks uueks kvaliteediks ka konkurentsitu võimalus transformeerida Baltikumi kui Telje keskpunkti poliitilist potentsiaali majanduslikuks.

Rahvusvahelises ja globaalses lävimises lideeriks Tallinn poliitika ja majanduse osas, Tartu teaduse ja kultuuri vallas ning Pärnu rahvusvahelise ärikeskuse ja kuurordi rollis, kõik need kokku aga kujun­daksid ühtse terviku, nn Põhjamaade Genfi, nii oma funktsioonide kui ka rahvus­vahelise maine poolest.

833 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>


Warning: fsockopen() [function.fsockopen]: php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known in /data01/virt2191/domeenid/www.iseseisvuspartei.ee/htdocs/wp-content/plugins/sweetcaptcha-revolutionary-free-captcha-service/library/sweetcaptcha.php on line 81

Warning: fsockopen() [function.fsockopen]: unable to connect to www.sweetcaptcha.com:80 (php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known) in /data01/virt2191/domeenid/www.iseseisvuspartei.ee/htdocs/wp-content/plugins/sweetcaptcha-revolutionary-free-captcha-service/library/sweetcaptcha.php on line 81