Vello Leito: 2010. aasta riigieelarve projektist

Valitsus sai valmis 2010. aasta riigieelarve eelnõu ja saadab selle riigikokku homme. Kuigi üksikasjalikku teavet kulu- ja tulukirjetest pole veel saadaval, siis huvipakkuvat üldinfot siiski on.

Tulusid planeeritakse 84 miljardit krooni, kulusid 89,6 miljardit. Võrrelgem: selle aasta eelarve mahuks oli algselt planeeritud 97,8 miljardit, kulude mahuks 98,7 miljardit. Ja mis juhtus? Tehti kolm lisaeelarvet (tõsi, viimast lisaeelarvet nimetati tagasihoidlikult teise lisaeelarve täienduseks). Esimese lisaeelarvega vähendati tuludepoolt 10 miljardi võrra, teise lisaeelarvega veel 4 miljardi võrra ja kukub aasta lõpuks veel tublisti lisaks.

Ja nüüd loeme, et 2009. aasta eelarvetuludeks planeeritakse 84miljardit. Kas Eesti majandus on siis vahepeal kasvama hakanud? Ei ole, loomulikult, sest prognoositavalt 2009. aasta SKP kahanemine jõuab suurusjärku -20%. Seepärast, kuidas sellist ebaloogilisust seletada? Minu hinnangul on see ebaloogilisus siiski ka loogiliselt seletatav, kuid kahjuks vaid niimoodi, et 18. oktoobril on valimised.

Napp informatsioon annab eelarvekoostajate ettepanekutest edasi niipalju, et pakutakse kehtivas seaduses ettenähtud tulumaksumäära alandamise ärajätmist, maksuvaba tulumäära tõusu ärajätmist, alkoholi ja tubakaaktsiisi tõusu, riigi vara jätkuvat mahamüümist ja veel mõned rahalise mahu seisukohalt mitteolulised meetmed.

Millele loodetakse, kust tulevad astronoomilised 84 miljardit olukorras, kus tööpuudus järgmisel aastal tõuseb prognoositavalt 25-30% vahele, sedakaudu üksikisiku tulumaksu laekumine kukub ja jaemüük samuti. Ehituse maht on juba kahanenud 1/3 jagu, varsti ka kogu tootmise maht samavõrra. Tulevad massilised pankrotid ja ettevõtlusest laekuvate tulude järsk kahanemine.

Valitsus on välja pakkunud veel kaks tuluallikat: eurotoetuste mahu kasvatamise 15% võrra, mis rahalises väärtuses teeks 14,5 miljardit, ja riigi laenukoormuse kasvatamise järgmise kahe aasta jooksul 15,4%-ni SKP mahust.

Eriliselt tähelepanelikud olge nn euro“toetuste“ suhtes. Pidage meeles, et eurorahade (tegelikult liikmemaksuna ära-antud raha osaline tagasisaamine) ärakasutamisel on kaks etappi. Esiteks tehakse raha kättesaadavaks märkega, et projektidele on avatud rahastamine nii- ja naasuguses mahus. Otsustab aga teine etapp kui lubatakse raha ka tegelikult välja maksta ning ainult see raha läheb eelarve täitmisel tuludena kirja. Seega mainitud 14,5 miljardit on esialgu vaid virtuaalraha. Ehk siis bluff. Tegeliku väljamaksmise kohta niipalju, et k.a augusti lõpus oli reaalselt välja makstud vaid 3,6 miljardit kõikide seniste euro“toetuste“ eelarveaastate arvestuses. Planeeritavad järgmisel aastal väljamakstavad 14,5 miljardit on valimiseelne mull.

Ja muidugi, järjekordselt võlguvõtmine. Kuna eraisikud ja eraettevõtjad oma laenukoormust enam suurendada ei suuda – juba on alanud laenukoormuse vaevumärgatav vähenemine – siis peab riik ise laenu võtma. Planeeritav riigivõla kasv tähendab seda, et riigi võla maht kasvab kahe aasta jooksul orienteerivalt 36 miljardit.

Kui eelarvest „õhk“ aga samuti „tulukirje“, mille nimetuseks on võlg, välja võtta, siis aasta pärast on reaalne riigieelarve maht ostujõu järgi ebameeldivalt lähedal sellele pessimistlikule prognoosile, mis ma andsin 29.04.2009 oma artiklis: „Eesti Maksuliit eksib – eelarve maht 49 miljardit … „

Vello Leito

29.09.2009

529 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>