Vello Leito: Eesti uuriva ajakirjanduse tule-eile-meile

Eilses Ärileht Online-s kirjutab ajakirjanik Andres Reimer oma artiklis: „Eesti kaupmehed on kroonist juba loobunud“, et: „Mind valdas seda kuuldes tänutunne, sest muu maailm teab Eesti üleminekust juba ammu, aborigeenid pole muutusele veel pihta saanud. Olen tõenäoliselt esimene eestlane, kes kuulis tõde Eesti rahasüsteemist.“

„Esimene eestlane“ Andres Reimer: üks „aborigeen“ prognoosis selle matemaatilise täpsusega ette juba 1 aasta ja 3 kuud tagasi. Loe EIP koduleheküljelt 27.05.2008 minu artiklit: „Kas devalveeritakse või likvideeritakse?“. Järgnev on väljavõte minu artiklist:

„No nii, inflatsioon on jõudnud 10%-ni, palgakasv läheneb 20%-le, keskmine tunnipalk on jõudnud 75 kroonini (värsked Statistikaameti andmed). Isegi kui ei teaks Eesti majanduse kohta mitte-kui-mittemidagi muud, on selge, et selline olukord ei jätku enam pikalt, sest tööjõud on räigelt üle makstud töö tootlikkusega võrreldes; ja taevas appi ei tule. Põhimõtteliselt on peaaegu võimalik nõustuda majandusanalüütik Jaan Õmblusega, kes pakkus rusikareeglina juba aasta tagasi, et palgad tuleks kolmega läbi jagada jõudmaks talutava inflatsioonini, ehk siis alla 3%-i.

Treoreetiliselt saaks selleni jõuda isegi riikliku reguleerimise kaudu, ent väidetavalt pole see veel kunagi üheski riigis õnnestunud. Seega jääb üle vaid teine tee: devalveerida kroon. Või siis võtta kasutusele paralleelse valuutana euro. Sellele järgneks loodusseaduse vääramatusega kiire krooni kroonimine lepeleheks ja sealt edasi juba euro ühepoolne kasutuselevõtmine ning vajalik palgataseme langus. Asjade käiku saaks kirjeldada ka nii, et toimuks protsess, mis vastaks praeguse krooni devalveerimisele suurusjärgus 200-300 protsenti. Ja tere taas, majandusaasta 1992!“

Kui tule-eile-meile-meestele jäi midagi veel ebaselgeks, siis lugege läbi ka minu (25.12.2008 kodulehel) jätkuartikkel eelmisele: „27.05.2008: Kas devalveeritakse või likvideeritakse? TÄIENDATUD 25.12.2008: likvideeritakse.“ Väljavõte sealt:

„Tulgem nüüd tänasesse päeva:

  1. Jälle on EMORiga alustatud Eesti meedias üht analoogilist kunstlikult viljastatud „kasvutrendi“. Kasutatakse mõjusaid pealkirju nagu näiteks 2008. aasta 18. detsembri Delfis: „Lõviosa rahvast juba toetab eurole üleminekut“.

  2. Pidevalt ilmuvad peaministri nutuseriaalis avalikkusele suunatud notabeened sellises võtmes nagu 2008. aasta 8. detsembri Delfis: „Rahvusvaluutasid ei usaldata enam.“

  3. 11. detsembril 2008. a. saatis valitsus riigikokku eelnõud, mis on suunatud riigieelarve ja teiste seaduste täiendamiseks selliselt, et lüheneks reageerimisaeg finantskriisidele. Riigikogu kodu- ja töökorra seadustesse lisatakse kiirmenetlusprotseduuridesse erikorrana ka finantskriiside situatsioonis otsuste langetamine ühe lugemisega.

  4. 12. märtsil 2008. a. võttis riigikogu vastu Eesti Panga seaduse muutmise seaduse, millega E. P. võib kuulutada vaid asutusesiseseks teabeks sellise teabe, mis nende arvates võib kahjustada finants-stabiilsust (seega siis suvalise info!).

  5. Ja nüüd lugege väga tähelepanelikult, millise huvitava elemendi lisab problemaatikasse peaminister oma väljaütlemistega Eesti Päevalehes (03.12.2008): “Tehniliselt on Eesti krooni kursi muutmine võimatu. Selleks tuleb muuta seadust, see tähendab mitut lugemist riigikogus, mis võib võtta aega mitu kuud. Selge on see, et nii kui sarnane eelnõu riigikokku jõuab, võtab rahvas ühepoolselt euro Eesti kasutusele niikuinii ning sellest devalveerimisest ei saa mitte kunagi mitte midagi välja tulla.“ Sellega peaminister möönab, et euro ühepoolne vastuvõtmine pole mingi võimatus, vaid isevooluteed lausa loogiline lahend sõltumata riigikogu või valitsuse tahtest. Seda enam on see võimalik riigikogu tahtel, kui mainitud eelnõu seaduseks saab. Ka uue siseriikliku maksevahendi kasutuselevõtmine Eestis. Muide, Argentiinas rahvas sisuliselt läkski 2002. aastal isevooluteed dollari peale üle. Ja pangas raha suurt enam ei hoitagi.

Jne…

Nii, et mis siis sellise iga-kant-lõikab ettevalmistuse eesmärk on? Ega’s midagi muud olegi, kui ikka seesama siseriikliku maksevahendi hinna viimine ühiskonna tootlikkusega vastavusse, antud juhul teisisõnu – devalveerimine. Ettevalmistuste iseloom annab võimaluse veel juurde lisada, et krooni ilmselt tõepoolest ei devalveerita lihtviisiliselt, vaid viiakse sisse siseriiklik maksevahend (euro) ühepoolse euroga liitumise alusel sellise pariteetsusega, et kaasneks sissetulekute taseme langemine tootlikkusega eeldatavale tasemele. Või veel allapoole seda, nii nagu 1992. aastal tehti. Numbriliselt sissetulekute ostujõud langeb suurusjärgus 2-3 korda. Pidage seda hästi meeles.

/-/ Devalveerimises pole midagi ülelooomulikku ega ebaloomulikku. Kogu loos ebaloomulik ja kuritegelik on aga see, et riigkogu, valitsus statistikaamet ja meedia kõikeväljapanevalt varjas ja varjab ühiskonna eest tõde, et majanduskasvu pole olemas juba alates 2003. aastast. Sellega meelitati surmalõksu sajad tuhanded laenajad/liisijad ning kogu riik ja rahvas. Pole kaugel aeg, kus kõik mõistavad seda triviaalset tõde, millest olen kirjutanud ja rääkind juba palju-palju kordi. Kuid siis võib olla hilja midagi päästa.“

Moraal: Kes soovivad teada saada tõde ja tegelikku olukorda, see lugegu EIP kodulehekülge luubiga. Saate targaks õigeaegselt.

Vello Leito

13.08.2009

530 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>