Vello Leito: Riik mitte ei või pankrotti minna, vaid seda aetakse pankrotti paanilise raevuga III

Kõige toimuva mõistmiseks on olemas lihtne võti. Nimelt tõsiasi, et Euroopa Liidu föderatsioon loodi selleks, et:

- kaotada rahvusriigid,

- segada rahvad,

- ühineda Vene Föderatsiooniga, luua hegemoniaalne geopoliitiline ruum – Eurussia Impeerium.

Rahvusriikide hävitamine ja hukkumine hakkab pihta loomulikult kõige nõrgemast, ehk siis Eestist. Laialt on levinud arusaam, et nõrgim lüli on Läti, kuid see on ilmne eksihinnang, mis tuleneb sellest, et Läti on „arengus“ faasis lihtsalt veidi meist ees. Läti majanduse tootlusvõime on suurem, vältimatud strukturaalsed reformid väiksemad, lätlaste julgus ja võime üliraskeid otsuseid vastu võtta ning ellu viia on meie omast oluliselt suuremad. Need kvaliteedid on kasvanud tõenäolist välja sellest, et Lätis on venelaste osakaal suurem, nende roll majanduses tugevam. Kuid ei eesti ega läti venelased oma enamuses soovi kohaliku omariikluse kadumist, mis neile tähendaks muutumist relvakandjateks idast saabuvatele raudrüütlitele. Sellega tuleb arvestada

Välissurve Lätile läänest on tugev. Lugege veelkord väga tähelepanelikult läbi Jüri Uustalu artikkel meie kodulehel (07.07.2009), sest see on järgneva mõistmiseks vajalik. Ühe käega IMF, EL ja Rootsi annavad (jah, kui ikkagi annavad) ühislaenu 75 miljardit krooni, ent samas võetakse teise käega 12 miljardit tagasi.

Kuid see ju alles lapsemäng. Meedias liiguvad juba pikalt visad jutud saladokumendist – visad aga tavaliselt võidavad – et Rootsi tütarpangad Lätis valmistuvad emapankadele tagasi andma osa võetud laenudest. Eesmärgiks on seatud ja tagasimaksmisel saab see ka vältimatult teoks, et rahapakkumine Lätis väheneb nii, et järelejäävast 63 miljardist ei piisa majanduse reformimiseks, et majanduslangusele jalg ette panna plaanitud -18% kohal. Täiesti reaalne, et ühisüritades lääne „heategijatel“ õnnestubki Läti pankrotti viia.

Eile küll Läti peaminister oma intervjuus Läti televisioonile väitis, et majanduses olevat põhi käes, edasi järgnevat stabiliseerumine ja eesmärgiks seatud stopp -18% kohal olevat saavutatav. Selline hinnang on siiski vaid poliitiline ilukõne, kohustuslik koogutamine. Pankrott pole mingil juhul välistatud, vastupidi, see on isegi väga reaalne; lausa võimatu on aga pidamajäämine -18% joone ees – selline on minu prognoos.

Seejuures on objektiivsetele analüütikutele ammu selge, et Läti oma lati devalveerimisest ei pääse, ehkki lätlased ise arvavad teadagi teisiti. Sellest ei pääse ammugi Eesti ja devalveerimise sügavuseks tuleb meil vähemalt 50%.

Kuidas on aga Eesti ühiskond viimasel ajal edasi libisenud majandusliku alamäe hõlpsal teel? Meeldetuletuseks mõned väljavõtted käesoleva kirjutise eelmisest osast.

Swedbanki asepresident Thomas Backteman: „Peamine õppetund, mille me Rootsist saime, on see, et see osa ettevõttest, mis tegeleb halbade laenudega tuleb eraldada sellest osast, mis tegeleb strateegiliste operatsioonidega. /-/ Kui pank paigutab kogutud varad eriotstarbelistesse finanatsettevvõtetesse ehk SPV-desse, siis pole hirmu, et panga väärtus häviks ja halbade laenude osakaal süvendaks turu ebakindlust. /-/ Svedbank pole kindel, kas SPV-d ongi hädavajalikud, sest pank kaalub Baltikumis ka võimalust paigutada halvad varad panga sees asuvatesse üksusesse. Panga kinnitusel luuakse Baltimaadele vajalik struktuur, olgu siis SPV või pangasisene üksus, järgmise kolme ja poole kuu jooksul (siis alates 24.03.2009 – V.L.). /-/ Selle tulemusel võib Swedbankist saada lähiaastatel Eestis, Lätis ja Leedus märkimisväärselt suur kinnisvaraomanik.“

Niisiis millised on Eesti ees seisvad võimalikud „arengud“, silmas pidades seda, et devalvatsioon 50% (veel sel aastal) on vältimatus?

A. Pankades olevad europõhised laenud viiaks üle kroonipõhiseks. Laenuvõtjad selle variandi puhul devalvatsiooni läbi ei kaotaks, kaotajaks jääks pank. Viimane on nõus kroonipõhisusega aga nõuab valitsuselt kahjumi hüvitamist. Valitsusel raha pole, ees seisaks pankrott. Panku see rahuldaks, eesti rahvast mitte, seetõttu variandil on vaid teoreetiline väärtus.

B. Laenud jäävad europõhiseks. Devalvatsioon tõstaks laenuvõtjale laenumaksmise kaks korda raskemaks – hinnanguliselt ca 100 000 leibkonda lähevad pankrotti, vast ehk ülejäänud 50 000 leibkonda jaksaks laenukoormat edasi vedada. Valitsus aga „lendaks korstnasse“. Seega valitsus vabatahtlikult devalveerima ei hakka, venitab kummipaela kuni see ise katkeb, lootuses, et see toimub peale KOV valimisi.

C. Pangad võtava riigis juhtimise enda kätte ja paiskavad hapuksläinud kinnisvara vabamüüki, kas siis pangasiseste osakondade kaudu või SPV-de kaudu. Selle variandi kohaselt algaks sotsiaalne kaos (mida prognoosisin juba 2007.a. valimistevaäitluses televisioooni otsesaates). Kusjuures viimane variant võib niisiis realiseeruda juba juulis. Ülesostjateks saavad olema esmajärjekorras Venemaa venelased, seda tõenäoliselt kohalike tankistide kaudu sularahas. SPV-variandi puhul oleks ülesostjateks Venemaa pangad.

Artikli esimeses osas (11.03.2009) panin paberile ka sellised mõtted: „Hoopis raskem oli näha sidet ja prognoosida, et Raasukese hüpe üle väikese vee on seotud ühe hoopis suurema hüppega, mis toimus enne seda, nimelt sellega, et Indrek Neivelt kandidti Venemaale panga Sankt Peterburg nõukogu esimeheks. Olen veendunud, et see side on nimelt selline: siis kui Raasuke on Swedpanga peabossiks saanud, tehakse jõu ja ilunumber: Swedpanga Eesti harukontorid müükse Venemaale maha koos laenuorjadega!!! Et siis nagu üks eestlane müüs teisele eestlasele, ega Rootsi ja Venamaa milleski süüdi ole!“

Miski ei viita sellel, et minu prognoos võiks valeks osutuda. Küsimus on vaid selles, millal maskidel lastakse langeda ja eesti rahvale tõde näkku lüüakse, otsaette aga orjatempel.

Järjekordseks meeldetuletuseks kõikidele, et kui Eesti omariiklus hukkub ja eestlasest saab aborigeen – praegu ollakse vääramatult sellel kursil – siis toimub see ainuüksi eestlaste omal vabal tahtel. Nimelt on eesti rahvas juba 18 aastat jäigalt keeldunud tõele näkku vaatamast, jäigalt keeldunud tõde tunnistamast. Tõe eiramine on Olemise Negatiivse Printsiibi teenimine (loe: „Eesti & geopoliitika“, Vello Leito, Tallinn 2002, lk 124-127). Seda Printsiipi mõistis suurepäraselt USA emissar punarevolutsioonijärgses NLiidus Armand Hammer. Ajalukku on läinud tema sõnad: „Tõerääkijatel pole tulevikku, tulevikku ehitatakse ainult valedele.“ Milline on valekuulutajate ‘tulevik’, see on igaühele täpselt teada. Igaks juhuks: see on isehakanud eliidi võim kõikide teiste üle, kes seejuures ühtseks orjamassiks äranivelleeritud on. Eesti rahvas on valinud endale valekuulutajate tuleviku.

Vello Leito

09.07.2009

409 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>