Ungari ajaleht avaldas usutluse Eesti Iseseisvuspartei esimehega

Maineka Ungari ajalehe „Magyar Jelen“ (loe: ´madjar ´jälen, tõlkes: „Ungari Kaasaeg“) 2009. aasta 11. juuni numbris ilmus intervjuu Vello Leitoga. Mahukas, tervet lehekülge enda alla võtvas usutluses tutvustab Eesti Iseseisvuspartei esimees Eesti praeguse kriisi tegelikke põhjusi ja hoiatab kriisi ohtlike järelmite eest.

Leito sõnul „on Eestis tegemist mitte üksnes majanduskriisiga, vaid totaalse majandusliku ja poliitilise agressiooniga Eesti vastu, et pöördumatult likvideerida riik eesti rahva riiklusvõime hävitamise kaudu, et igaveseks üle võtta territoorium, aborigeniseerida eesti rahvas“.

EIP esimees ei pea Eesti olukorda aga lootusetuks, vaid pakub intervjuus välja ka lahenduse: „Ellu jääda saab Eesti aga vaid siis, kui astub välja Euroopa Liidust ja ehitab üles protektsionistliku rahvusliku majanduse – omariikluse vältimatu aluse. Teisalt jälle saab iseseisvus olla tegelik ja püsiv vaid siis, kui välispoliitika on üles ehitatud Eesti kui geopoliitilise vaheruumi suurele strateegilisele potentsiaalile. See tähendaks kõigi kolme suurriigiga (Venemaa, EL ja USA) võrdväärset ja vastastikku kasulikku lävimist. Eesti peab üles töötama oma suuruse geopoliitilise subjektina. See on võimalik. Selle praktiliseks teostamiseks on Eesti Iseseisvuspartei välja töötanud välispoliitilise doktriini Eestis rakendamiseks.“

Ajalehe prantsuse reporteri, Nicolas de Lambertiere´i küsimustele antud vastustes räägib V. Leito ka Eesti-Vene suhetest, eesti rahva tasapisi nägijakssaamisest Eestis toimuva suhtes ning Euroopa mitte-indoeuroopa rahvaste koostöö vältimatusest.

„Subjektide (!) vaheliste, võrdsusel ja vastastikusel sümpaatial rajanevate liitude abil suudaksime multi-kulti süsteemi osutatavale hävitavale survele senisest tunduvalt efektiivsemalt vastu seista. Lõppude lõpuks on vaenlane meil ju ühine,“ ütleb V. Leito kõnealuse usutluse lõpetuseks.

Intervjuu ilmus ajalehe 11. leheküljel.

Tõnu Kalvet

 

Eurussia: kas kaks impeeriumi ühineb?

Eesti Iseseisvuspartei (EIP) tuli välja huvitava käsitlusega. See, nii Venemaast kui ka Euroopa Liidust sõltumise vastu olev Eesti partei väidab, et mõlemad impeeriumid on juba kokku leppinud. Nad jagasid Euroopa omavahel ära, nagu olid teinud pärast Teist maailmasõdagi. EIP-l on üks liige, kes räägib ungari keelt laitmatult ja võttis mõne aasta eest ühendust ka Kuuekümne Nelja Maakonna Noorsooliikumisega ning asus Eesti-Ungari sidemeid tihendama.

Vello Leitolt, Eesti Iseseisvuspartei esimehelt pärisime ta üllatava käsitluse kohta, Ungari-Eesti sidemete kujunemise kohta ning Eesti olukorra kohta.

Vahest tutvustaksite ennast paari sõnaga?

Olen tehnilise kõrgharidusega ja töötasin tehnika ja teaduse valdkonnas, sealjuures leiutajana. Poliitikasse sattusin juhuslikult, kui mind 1992. aastal kutsuti Eesti Kongressi Komitee juhatuse mittekoosseisuliseks nõunikuks. 1993. aastal osalesin asutajaliikmena Eesti Iseseisvuspartei loomisel, mille esimees olen viimased aastad olnud.

Erakonnas on 1200 liiget. Oleme osalenud parlamendi- ja kohalikel valimistel, kuid parlamenti ei ole pääsenud. Erakonna põhieesmärgiks on Eesti täielik iseseisvus ja suveräänsus väljaspool igasuguseid liite riikluse tasandil, seega siis Eesti väljaviimine Euroopa Liidust. Samas nõuame kompromissitult, et Eesti majandus peab olema protektsionistlik, rahvuslik majandus peab olema vääramatult liidripositsioonil väliskapitali ees.

Eesti kannatab praegusajal majanduskriisi tõttu palju (2009. aasta majanduslanguseks ennustatakse 15 %). Miks see kriis Eestit nii rängalt riivab? Milliseid lahendusi te probleemile näete?

Kahjuks on Eestis tegemist mitte üksnes majanduskriisiga, vaid totaalse majandusliku ja poliitilise agressiooniga Eesti vastu, et pöördumatult likvideerida riik eesti rahva riiklusvõime hävitamise kaudu, et igaveseks üle võtta territoorium, aborigeniseerida eesti rahvas. Samasugune eesmärgistus on olemas ka Läti ja Leedu suhtes, kuid ilmselt suudavad nemad ellu jääda, meiega on lood halvemad. Olukorra lahtirääkimist pean alustama ajaloost.

Kõik me oleme kohustatud meeles pidama ja endale aru andma, et Nõukogude Liit ei lagunenud, vaid toimus ‘perestroika’ mille eesmärgiks oli ja on nn Euroopa ühiskodu loomine. Viimane tähendab kahe liitriigi – Venemaa ja Euroopa Liidu (viimane on liitriik juba praegu kolme liidulepingu kaudu) –

ühinemist üheks liitriigiks (näiteks sobiva liidulepingu kaudu), tähendab Euraasia impeeriumi loomist. Viimase kohta kasutan ise tinglikku nimetust „Eurussia impeerium“.

Praktikas tooks see Eestile kaasa selle, mille eest me kogu aeg oleme põgenenud: Eesti osutuks jällegi täies mahus Venemaa sisse uputatuks ja sedapuhku juba ilma võimaluseta protestiks, sest kõik toimus ju meie „omal vabal tahtel“, ilma Venemaa surveta! Venemaa hüüataks protestide peale imestunult: aga me ju andsime teile vabaduse! Ent see on räigeim vale ja demagoogia, sest iseseisvumist 1991. aastal ei toimunud, oli vaid väga kaval ja mahukas iseseisvumise instseneering, mida täies mahus juhtisid ja juhivad endised kommunistid. Täielik kontroll protsesside üle on endiselt Venemaa käes, ainult et see toimib eelkõige EL-i kaudu, sest Venemaa ja Euroopa Liit on üks, Euroopa ühiskodu ehitavad nad ju koos!

Et Eestil poleks pääsu lõplikust hävingust, alustati kohe 1992. aastal Eesti rahvusliku majanduse likvideerimist, selle asendamist väliskapitalil toimiva majandusega. Kõik suur ja kasumlik erastati või müüdi väliskapitalile maha, majandusprotektsioon likvideeriti, rahvuslik pangandus likvideeriti. Et kõik kulgeks vastavuses Eurussia impeeriumi loomise eesmärkidega, tehti aastatel 1992-94 kõik reformid selliselt, et iga Riigikogu liiget kontrollis räigelt kuni kaks välisnõunikku, kes tagasidki Eurussiale sobiva seadusandluse tekke. Kõikide meetmete tulemusena Eesti põllumajanduse toodang langes 50 %, rahvusliku majanduse tootmisvõime on tänaseks viidud kollapsiolukorda.

Riiklusvõime hävitamist majanduse hävitamise läbi püütakse siiski saavutada ennekõike kinnisvaramulli ülespuhumise kaudu. Selleks alustati 2003. aastal võimsat laenamiskampaaniat ja lasti laenuprotsendid väga madalale – algas laenuraha massiivne sissevool mahus, mis kõrghetkel moodustas aastas ca 30 % sisemajanduse koguprodukti arvväärtusest. Samal ajal aga keelduti laenu andmast sellistele äriprojektidele, mis oleksid olnud kasulikud rahvuslikule majandusele.

Laenamisvõime ammendus kiiresti ja 2007. aastal algas juba majanduse nähtav allakäik. Prognoositavalt peatub majanduslangus järgmisel aastal 20-25 % vahel, tööpuudus tõuseb vahemikku 25-30 %. Sellest tuleb sotsiaalne ja majanduslik kollaps, mille tagajärjel suure tõenäosusega tekibki eesti rahva riiklusvõimetus, millele Venemaa ja Euroopa Liit kõigiti kaasa aitavad.

Kuidas selline asi sai juhtuda? Aga nii, et „iseseisvumise“ käigus pandi võimule Eurussia loomise eest vastutavad kohalikud satraabid ja rahvas meelitati laenulõksu massiivse kiidulauluga Eesti „majandusime“ ja „majanduskasvu“ kohta. Tegelikult majanduskasv lõppes juba 2003. aasta teisel poolel, mille eest EIP (Eesti Iseseisvuspartei) ühiskonda aegsasti ka hoiatas.

Kas arvate, et kriis võiks panna eestlasi Te partei argumente paremini kuulama?

Selle pole kahtlust, lootused meie suhtes on hakanud tõusma, inimesed on hakanud otsima alternatiivi ning näevad, et meil on olnud õigus, et oleme aastaid ennetavalt kõigest objektiivselt teavitanud. Põhilist muret teeb aga see, et on hakatud paremini mõistma küll majanduskatastroofi põhjusi, kuid siduda seda saatanliku plaaniga meid surmalõksu meelitada iseseisvuse „kinkimise“ kaudu, see jõuab inimeste teadvusesse ikka veel väga visalt. Rahvas lihtsalt ei suuda uskuda sellise mastaapse uuskommunismi kava reaalsust.

Millist välispoliitikat Te Eestile soovitaks? Mis oleks lahenduseks konfliktidest tulvil Eesti-Vene suhetele?

Välispoliitika saab olla vaid iseseisval riigil. Eesti ei ole iseseisev riik, seetõttu Eestil praegu pole oma välispoliitikat, meie „välispoliitikat“ dikteeritakse meile Euroopa Liidust. See näeb ette veneviha ja hirmu õhutamist lõputu korrutamisega, et kui me EL-is ei ole, siis tuleb Venemaa tagasi (ehkki see pole sisuliselt ju mitte kuhugi läinudki!). Vene hirmu suurekspuhumist jätkatakse paaniliselt, selleks, et inimestel ei tekiks mõtetki, et EL-ist võiks ka lahkuda.

Ellu jääda saab Eesti aga vaid siis, kui astub välja Euroopa Liidust ja ehitab üles protektsionistliku rahvusliku majanduse – omariikluse vältimatu aluse. Teisalt jälle saab iseseisvus olla tegelik ja püsiv vaid siis, kui välispoliitika on üles ehitatud Eesti kui geopoliitilise vaheruumi suurele strateegilisele potentsiaalile. See tähendaks kõigi kolme suurriigiga (Venemaa, EL ja USA) võrdväärset ja vastastikku kasulikku lävimist. Eesti peab üles töötama oma suuruse geopoliitilise subjektina. See on võimalik. Selle praktiliseks teostamiseks on Eesti Iseseisvuspartei välja töötanud välispoliitilise doktriini Eestis rakendamiseks.

Euroopas on vaid mõni üksik selline rahvas, kes ei räägi indoeuroopa keelt (eestlased, soomlased, ungarlased, baskid). Kas Teie hinnangul peaks need rahvad koopereeruma?

Ilmtingimata. Me ajastu iseloom lausa nõuab seda. Subjektide (!) vaheliste, võrdsusel ja vastastikusel sümpaatial rajanevate liitude abil suudaksime multi-kulti süsteemi osutatavale hävitavale survele senisest tunduvalt efektiivsemalt vastu seista. Lõppude lõpuks on vaenlane meil ju ühine.

Ungari ajalehes „Magyar Jelen“ 11. juunil 2009 ilmunud artikli tõlkis Tõnu Kalvet

468 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>