Vello Leito: Riik mitte ei või pankrotti minna, vaid seda aetakse pankrotti paanilise raevuga II

Kirjutasin 11. märtsil 2009 artikli I osas niimoodi:

“Hoopis raskem oli näha sidet ja prognoosida, et Raasukese hüpe üle väikese vee on seotud ühe hoopis suurema hüppega, mis toimus enne seda, nimelt sellega, et Indrek Neivelt kandidti Venemaale panga Sankt Peterburg nõukogu esimeheks. Olen veendunud, et see side on nimelt selline: siis kui Raasuke on Swedpanga peabossiks saanud, tehakse jõu ja ilunumber: Swedpanga Eesti harukontorid müükse Venemaale maha koos laenuorjadega!!! Et siis nagu üks eestlane müüs teisele eestlasele, ega Rootsi ja Venamaa milleski süüdi ole! Selle kohta loe minu artikleid: “Indrek Neivelt teel Eesti kõigi aegade suurimaks massimõrvariks”, 29.07.2008 ja artiklit “See on lõpu algus”, 01.02.2009. Aga olen sel teemal pisteliselt rääkinud teisteski kirjatükkides.”

Ja nüüd tsiteerin ärileht.ee, 24.03.2009:

“Peamine õppetund, mille me Rootsist saime, on see, et see osa ettevõttest, mis tegeleb halbade laenudega tuleb eraldada sellest osast, mis tegeleb strateegiliste operatsioondidega,” rääkis Swedbanki asepresident Thomas Backteman Wall Street Journalile.

Kui pank paigutab kogutud varad eriotstarbelistesse finantsettevõtetesse ehk SPV-desse, siis pole hirmu, et panga väärtus häviks ja halbade laenude osakaal süvendaks turu ebakindlust, rääkis Backteman.

“Käesoleva kümnendi laenubuumi ajal laenasid nii Swedbank kui SEB palju raha Baltimaadesse – arenevatele turgudele, mis kasutasid odavaid laene ära oma elatustaseme parandamise finantseerimiseks,” selgitab olukorda Wall Street Journal. “Sellest ajast saati on pilt dramaatiliselt muutunud – Eesti ja Läti majandused kukkusid eelnmisel aastal ligi 10%,” lisab leht.

Swedbank on Baltimaadesse laenanud 313 miljardit krooni. Möödunud aasta neljandaks kvartaliks kasvas halbade laenude osakaal 2,31 protsendini kogu laenuportfellist ja Swedbank lõigi nende jaoks eriotstarbelised finantsettevõtted. Siiani on need loodud Eestis ja Lätis, tegemisel on veel Leedu jaoks mõeldud SPV. Ettevõtted on praegu veel tühjad.

Swedbank pole kindel, kas SPV-d ongi hädavajalikud, sest pank kaalub Baltikumis ka võimalust paigutada halvad varad panga sees asuvasse üksusesse. Panga kinnitusel luuakse Baltimaadele vajalik struktuur, olgu siis SPV või pangasisene üksus, järgmise kolme ja poole kuu jooksul.

“Selle tulemusel võib Swedbankist saada lähiaastatel saada Eestis, Lätis ja Leedus märkimisväärselt suur kinnisvaraomanik, kuna sealne ehitus-ja kinnisvarasektor on saanud ränga hoobi. Tallinnas, Riias ja Vilniuses kinnisvaratehinguid peaaegu ei toimu ja äsjaehitatud hooned seisavad kas tühjalt või poolvalminuna,” märgib ajaleht.” Tsitaadi lõpp.

Väljavõtteid kõrvutades saama kaks vääramatut järeldust:

  1. Olen aastaid rääkinud, et Eesti ostetakse EL-s lihtsalt üles ja selle tagajärjel rahvas kaotab riiklusvõime, eestlane muudetakse aborigeeniks.
  2. Prognoosisin, et pankrotis Rootsi harupangad Eestis koos laenuorjadega müüakse maha pangale Sankt Peterburg, ehk Indrek Neiveltile, ehk siis Venemaale. Tegelikkus on aga veelgi uskumatum: orjastajad-riigid oma kokkumängus jätavad Rootsile selle, mis talle meeltmööda, Venemaa saab tema jaoks veelgi kasulikuma: ärahapendatud laenajate kinnisvara ja orjatööjõu; Ust-Lugasse, näiteks.

Ja täna on see kõik sisenemas juba lõppstaadiumisse. Sealjuures need tühjad ja poolvalminud hooned – mis neile ilma sülle kukuvad – lasevad käiku võõrriigid.

Vello Leito
25.03.2009

452 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>