Margus Lepa: Iga sent väliskapitalile on Eesti riigi jaoks jäädavalt kadunud

Liikumised, millega on seotud suurem hulk inimesi, on enamalt jaolt juhitavad. Näiteks kui lasta lendu kuulujutt, et homme võib riigis või otsa saada, võimendada seda raadios-telekas ja üritada samas ka ministri suu läbi ümber lükata, siis tormavad inimesed poodi ja – ennäe imet, või saabki otsa. Ja teisel päeval ostetakse juba hommikul poed võist tühjaks. Ja kolmandal tehakse järelnoppimist… Ja kuulujutt osutubki tõeks. Aga inimesed on “või sees”.

Juba mõni aeg tagasi laskis võimuparteistik lahti kuulujutu, et meil läheb hästi, et riigieelarve aina suureneb ja kõik on kasumis. Seda kuulujuttu võimendati raadios-televisioonis ja üritati ka spetsialistide suu läbi ümber lükata. Inimesed tormasid poodi ja laenukontorisse. Ja toad said asju täis. Ja teise päeva hommikul kordus sama… Ja kuulujutt saigi tõeks. Aga inimesed olid võlgade sees.

Mis saaks, kui need kaks näidet kokku panna? Aga saaks selle, et kuna inimesed ostsid palju asju, siis nüüd ostetakse neid samu asju vähem. Ja meiereiomanik vaatab, et äri läheb halvasti ning saadab mõned töötajad sundpuhkusele ja paar muidusööjat koondab ära kah. Aga neil on ju võlad maksta, sest alles eile läks elu hästi ja ees terendas vähemasti viies koht edukate riikide edetabelis. Mis aga on täna? Täna on nii, et tegelikult läheb hästi pankadel – neil on väga suur hulk laenu- ja liisingukliente ja plaanis luua koguni halbadelt klientidelt ära võetud kinnisvara haldamiseks eraldi kinnisvaraüksus. Solidaarsusest kobisetakse muidugi midagi “halbadest laenudest”.

Mis edasi? Aga edasi on nii, et tuleb minna… tagasi sinna, kust me alustasime ja hakata tööd tegema. Kõige mustema stsenaariumi järgi peaks mõned koguni metsa peenramaa rajama, et salakapsast-kartulit kasvatada, millega järgmise talve üle elada saaks…

See oli muidugi võikavõitu nali, aga kui ta kuulujutuna levima hakkab, kui raadio-televisioon seda võimendavad ja spetsialistid ümber lükkavad….

Aga kui tõsisemalt rääkida, siis tuleks tõepoolest tagasi pöörduda. Ja tagasi pöörduda just kogukondliku süsteemi juurde, mida vanasti ka kolhoosiks kutsuti. Uues vormis aitaks aga sellestki, kui inimesed kokku tuleksid ja läbi arutaksid, mida keegi põllul kasvatab või millega keegi kasulik saab olla – kellelt kogukonnale mõistliku hinnaga talvekartul, kellelt kapsas, kellelt küttepuud ja kellelt liha-kala. Muide, Ameerikas on kõige minevam kaup just seemned, millest söödavat saab. Ja meiegi linnainimesed võiksid arenenud riigi eeskujul aknalaual tilli ja sibulat kasvatada. Ja kartulivagu tuleb tänavu kevadel kindlasti paar meetrit pikem teha, sest kirjutati juba eelmise vabariigi ajal: iga sent väliskapitalile on Eesti riigi jaoks jäädavalt kadunud.

427 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>