NB! Veelkord Eesti maavara-rikkusest

Eesti riigi ja rahva ärakustutamise avalikku salaplaani Eestis juhib Trilateraalse komisjoni liige, president Toomas Hendrik Ilves. 13. veebruaril k.a toimunud majanduskonverentsil ta deklareeris: “Eesti valik saab olla vaid tehnoloogiline areng …” Selline majanduslik üldstrateegia oleks Eesti jaoks mitte näiline köndistuseni piiratud makromajanduslik primitivism, vaid tark ja sihiteadlik desorienteerimine – majanduse kaudu riigi ja rahva ärakustutamise strateegia.

Sealjuures moonutas ta fakte öeldes: “Meil ei ole maavarasid, mille väljaveole tugineb maavararikaste /…/ režiimide majandus.” Tegelikult on Eesti maavarade poolest erandlikult rikas maa, per capita arvestuses maailma ülivõimsalt üks kõige rikkamatest riikidest.

Kuidas saadi pärismaalastelt kätte kõik nende rikkused vaid klaashelmeste eest? Mõistagi niimoodi, et neile valetati, varjati nende ressursside tegelikku väärtust. Loomulikult ei öelda ka eesti rahvale – kes on allutatud aborigeniseerimisele ja riikluse kustutamisele – maavarade olemasolu ja suurust. Näiteks seda, et meie põhjarannik varjab muinasjutulise energia ning sõjalise võimu allikat – uraani ja tooriumi.

Eesti maavarade kohta on koduleheküljel olemas kaks artiklit (Vello Leito: “Milleks vajatakse Eestimaad,” 20.04.2008; Anto Raukas: “Kas on vaene meie maa?” 28.05.2008). Otstarbekas on üksikasjalikumalt lahti rääkida diktoneemakildas sisalduv uraan ja toorium (kildas on väga palju teisigi väärtuslikke komponente). Seda seoses sellega, et hõlpkaevandatavad uraani ja tooriumivarud on peatselt lõppemas ja käiku lähevad ka need, mis pole rikastatvad lihtsalt tsentrifuugimise teel.

Kilda lademed kulgevad Lääne Eestist kuni Narvani paralleelselt rannikuga. Lääne Eestis on kilt kuni 6 meetrit paks, uraanisisaldusega 100-300 gr tonni kohta, Maardu kohal sisaldus langeb 100 grammini. Toolse fosforiidimaardlat katvas kildas on seda 160 gr, Sillamäel 300 grammi ja Narva piirkonna mõnedes kihtides ulatub uraanisiasaldus kuni 1000 grammini tonnis.

80-ndatel aastatel tehtud arvutuste kohaselt piisaks 1600 megavatise tuumaelektrijaama töö tagamiseks üsnagi vähesest kilda kogusest. Seejuures kohustuslik kaaskaevandamine annaks Toolse maardlas lisaks energeetilisele toormele ka kolm miljonit tonni fosforiiti – väga kaalukas rikkus juba iseenesest. Ei tohi mingil juhul unustada, et keskonnaohutud kaevandamistehnoloogiad on juba ammuilma olemas. Meeleheitlik keskonnakahjustuste sireeni küljes rippumine kõneleb üksnes sellest, et klaaspärlimehed on hirmul, et aborigeenid võivad oma ignorantsiunest üles ärgata.

Ent energeetiliselt on tooriumivarud veelgi olulisemad, need on uraanivarudest kordades suuremad. Toorium on kasutatav nn MOX-kütustes (vt näiteks http://thoriumenergy.com). Eestile jätkuks valgust ja soojust aastatuhandeteks.

Tuumakütusel on see hea omadus, et vajalik mateeriakogus on olematu: mõned tonnid uraani põlevkivi miljonite tonnide vastu!!! Tonni uraani saaks aga 1 000-st tonnist Narva kildast. Toolses kuluks maaki 7 korda rohkem, ent preemiana avaneks suures koguses fosforiiti!

Meeldetuletuseks: venelased juba kaevandavad Maardu maardlas meie ülikvaliteetset musta graniiti, austraallased ostsid uuringuloa urgitsemaks meie rikkaliku rauamaagimaardla kallal Jõhvist põhjasuuunas.

Vello Leito
15.02.2009

806 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>