Tõnu Kalvet: Millal kisume TEGELIKU “kurja juure” OTSUSTAVALT välja?!

Miks eestlane ennast Eestis – oma ainsal kodumaal! – enam koduselt ei tunne? Miks läheb elu Eestis aina enam allamäge? Miks surutakse eestlasele aina sagedamini peale asju, mis on terve mõistuse seisukohalt võttes meile võõrad, sobimatud, pahatihti lausa loomuvastased?

Neid küsimusi on enesele esitanud arvatavasti väga paljud eestlased ja eestimeelsed mitte-eestlased. Ja väga tõenäoliselt on tuntav osa neist jõudnud praeguseks sellisele järeldusele: “Siin midagi ei klapi. Puhta juhusega, inimliku eksitusega ei saa siin küll enam tegu olla. Paistab sedamoodi, nagu oleks Eesti areng omal ajal tahtlikult sellises suunas minema kavandatud.”

Selle järelduseni jõudnud inimesed taipavad üha selgemini, et õigus on tegelikku “kurja juurt” juba pikki aastaid paljastanud Mart Niklusel. Väljapaistev haritlane, punaokupatsiooniaegne poliitvang ja taasiseseisvumisjärgne riigikogulane Niklus kordab juba oma 15 aastat: Eesti ühiskonda vaevavate hädade peapõhjus on see, et taasiseseisvumise käigus jäeti Eesti desovetiseerimata ja dekoloniseerimata.

Põhimõtteliselt sama seisukohta on väljendanud oma artiklites veel üks endine poliitvang – Kalju Mätik. Erilist tähelepanu on sellele pühendanud – oma raamatus “Eesti ja geopoliitika” ning mitmetes kirjutistes – aga Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito. Viimase sulest ilmus 2006. aasta lõpukuudel koguni pikk, Eesti ühiskonna nõrgestamise salaplaani paljastav artikkel pealkirjaga “Teadmiste kohustuslik miinimum Eesti riigi ja rahva ärakustutamise avaliku salaplaani kohta” (vt esilehekülg allpool).

“Milleks neid kuulata!? Nad on ju eluvõõrad, paranoilised vanatoid, kes vatravad muudkui oma vandenõuteooriaid!” ütlesid Nikluse, Mätiku ja Leito kohta tookord päris paljud küünikud ja lihtsalt asjatundmatud.

Sõimuaeg sai aga läbi. Nüüdseks on väljapaistvaid rahvuslasi ülbelt halvustanutel suu vett täis, sest Eesti igapäevane tegelikkus näitab ka võrdlemisi aeglase taibuga inimesele juba veenvalt, et Niklus, Mätik, Leito ja nende mõttekaaslased hindasid olukorda aastate eest ikkagi õigesti.

Ühiskonda “õigesse roopasse” suunav salapakt oli ungarlastelgi

Eesti ühiskonna “õigele teele suunamine” meenus mulle uuesti 2009. aasta 5. veebruaril, kui olin parajasti Budapestis. Ostsin mainitud päeval Ungari nimeka nädalalehe “Magyar Fórum” (maakeeli: “Ungari Foorum”) värske numbri ja leidsin selle viimaselt leheküljelt ühe vägagi huvitava artikli, mis haakus “suunamisteemaga” otseselt. Nimelt oli kõnealuses kirjutises juttu ühest kahekümne aasta tagusest sobingust, millega pandi paika Ungari ühiskonna arengusuun(a)d sotsialismi kokkuvarisemise ja kapitalismi taastamise järgseks ajaks ja määrati, kes tohivad “uues Ungaris” olla “pumba juures” ja kes mitte.

Artikli oli kirjutanud üks Ameerika Ühendriikide ungarlane. Kuna lugu on vägagi õpetlik, siis tõlkisin ta esimese, eestlastki huvitava poole eesti keelde. Seal öeldakse järgmist:

“USA ungarlaste seas ringleb legend, mille kohaselt olevat 1989. aastal toimunud ühes Buda villas salaläbirääkimised, mille osavõtjad olevat kokku leppinud kahekümnes punktis. See oli nn. Rózsadombi pakt. Pakti eesmärk oli varjatult suunata riigikorravahetust. Variante selle pakti kohta on kuulda olnud mitu, kuid kõik nad langevad kokku selles osas, et tegemist on asjaga, millest ei tohi rääkida. See pakt on üks häbiväärne leping, mis ungari rahvale peale sunniti. USA ungarlased paluvad saadetud tava- ja elektronkirjades kõigil levitada võimalikult paljude ungarlaste seas teadet selle kohta, et toona Buda villas peetud salaläbirääkimistel osalesid: Ungarist lahkuva Nõukogude armee kindral, Nõukogude salapolitsei polkovnik, Ameerika Ühendriikide saatkonna esimene sekretär, üks LKA ohvitser, Iisraeli salateenistuse esindaja, Ungari katoliku, kalvinistliku, judaistliku kiriku esindaja ning viis Ungari juhtpoliitikut, kellest neli on juhtpositsioonil praegugi. Nemad kirjutasidki me nimel alla riigi vaba taastamise kava piiravale diktaadile, mille kõige olulisemas punktis öeldakse järgmist: “Endised kommunistid ja salateenistuse liikmed tuleb valimistele saata rahvuslike erakondade nimekirjas! Kommunistid tuleb kõik oma kohtadele alles jätta! Juudivastaste arvamusavalduste eest tuleb karmilt karistada! Tõeliselt parempoolsete parteide osalemist valimistel ja nende organisatsioonide tugevnemist tuleb takistada!””

(Selgituseks: Buda on pealinn Budapesti see osa, mis asub Doonau jõe läänekaldal. Rózsadomb (loe: roožadomb; tõlkes: Roosiküngas) on Buda üks piirkondi.)

Vandenõuteooriaks saab seda nimetada vaid isik, kes Ungari olusid ei tunne või siis vastupidi, tunneb väga hästi, kuid valetab teadlikult. Kõik riigikorravahetuse järgses Ungaris toimunu viitab sellele, et sündmused käisid teatud kindla stsenaariumi järgi ning et oli teatud piir, millest isegi kõrgeimad riigiametnikud üle ei tohtinud astuda – ka siis mitte, kui nähtamatust piirist üleminek olnuks täiesti seaduslik, ohutu ja mis peamine, ungari rahvale kasulik. Polnud erilist vahet, kas parasjagu oli “pumba juures” kommunistliku partei õigusjärglane, Ungari Sotsialistlik Partei või “parempoolne”, “konservatiivne” ja “antikommunistlik” Noorte Demokraatide Liit (ungari k. lüh. FIDESZ). “Stsenaariumikohaselt” käitusid mõlemad “vastaspooled”.

“Kus leidub siis väljapääs? Mida tuleb ette võtta?” võib siinkohal küsida ülaltoodust segadusse sattunud eesti lugeja.

Vastus on lihtne: tuleb toetada neid jõude, kes (võimaliku) omaaegse salapakti koostamisest osa ei võtnud ja kes on siiani säilitanud oma ideelise puhtuse. Teisisõnu: tuleb toetada eestimeelseid, rahvuslikke, iseseisvusaadet au sees pidavaid jõude.

Vaid sel moel on võimalik “kurja juur” lõplikult välja kiskuda ja ühiskonna areng praeguselt – loomuvastaselt ja hukuleviivalt – rajalt mujale suunata.

“Kurja juur” tuleb OTSUSTAVALT välja kiskuda

“Kurja juure” otsustava väljakiskumise vajadust aitab meil mõista kujundlik näide, mis pärit väga paljudele eestlastele tuttavast ungari muinasjuturaamatust “Imeflööt”.

Muinasjutu “Kuningapoeg Mirkó” nimikangelane läheb koos oma abilisega, kullakarvalise hobusevarsaga vabastama kuningas Valge (=oma isa) kauaaegset sõpra – nõidusunes olevat kuningas Musta.

“Kuningapoeg vaatas ringi ja nägi, et nad on võõral maal. Ja siis nägi ta ka kuningas Musta musta lossi kolmekümne kuue musta torniga.

“Jäta nüüd mind siia, kallis peremees. Kui sa tagasi tuled, leiad mind siit,” sõnas varss. “Ise aga mine kuningas Musta lossi. Aga ole hästi valvas! Kuningas Must on nõiutud – magab ega ärka enne, kui sina oled ta vabastanud. Aga see ei ole kerge töö: vaenlasi on määratu hulk, kõiki pead sa võitma. Kahekaupa ilmuvad su ette sõdurid. Aga sina ära neid karda, tõmba mõõk välja ja raiu nad üksteise järel tükkideks. Kuni ükski neist veel jalul seisab, ei ärka kuningas üles.”

Kuningapoeg Mirkó läks lossi ette. Enne ukse avamist tõmbas ta välja oma roostetanud mõõga. Ja ta tegi targasti, sest vaevalt oli ta astunud üle läve, kui kaks sõdurit tulid talle koridoris vastu. Niipea kui ta oli need maha löönud, olid kohe kohal teised kaks ja siis jälle kaks. Mis teha, tuli nad üksteise järel tükkideks raiuda.

Lõpuks jõudis ta koridori lõppu ühe ukse juurde. Sellest tulid välja sõdurid. Ka seekord tuli neid kaks. Ta lõi nad maha ja astus sisse.

Sees nägi ta vastikut, koledat vanaeite määratu suurte kangaspuude taga. Eit kudus, kudus, nagu aetaks teda piitsaga taga. Kui ta pistis süstiku sisse paremalt poolt, hüppas sealt välja sõdur, kui ta pistis vasakult poolt, hüppas sõdur välja vasakult.

Kuningapoeg lõi osavalt maha viimased kaks sõdurit ja pistis seejärel läbi vanaeide, et ta enam kududa ei saaks.

Kuningas Mustal oli tütar. See tütar vaatas aknast, kuidas võitles kuningapoeg Mirkó. Kui ta nägi, et enam ei ilmu sõdureid nähtavale ei kahekaupa ega ka üksikult mitte, sai ta aru, et sangar on ka vanaeidele lõpu peale teinud.”

Mirkó sai kurjadest vaenlastest jagu, sest kõrvaldas nende tekitaja. Kui ta aga jäänuks koridori ja jätkanuks sõduritega võitlemist seal, edasi minemata, siis nõrkenuks ta pidevalt asenduvate vaenlaste vastu sõdides viimaks ikkagi.

Kas meie, eesti rahvuslased, oleme “kurja juure” otsustaval väljakiskumisel siis Mirkóst kehvemad?!…

Tõnu Kalvet

968 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>


Warning: fsockopen() [function.fsockopen]: php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known in /data01/virt2191/domeenid/www.iseseisvuspartei.ee/htdocs/wp-content/plugins/sweetcaptcha-revolutionary-free-captcha-service/library/sweetcaptcha.php on line 81

Warning: fsockopen() [function.fsockopen]: unable to connect to www.sweetcaptcha.com:80 (php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known) in /data01/virt2191/domeenid/www.iseseisvuspartei.ee/htdocs/wp-content/plugins/sweetcaptcha-revolutionary-free-captcha-service/library/sweetcaptcha.php on line 81