NB! Tõeotsijad, olge ettevaatlikud!

Tõeotsija jaoks pole ohtlikud niivõrd valed kuivõrd pooltõed. Olgu vale kui täiuslik tahes, saab selle faktide kõrvutamisel tuvastada. Aga kuidas tuvastada pooltõe tagant vale kui targalt on välja lõigatud kasvõi väikene osa tõest? See võib olla isegi väga raske.

09.02.2009 avaldas Janno Reiljan Postimees Onlines oma artikli: “Aeg tunnistada eelarvepoliitika vigu,” mis iseenesest pole analüüsiks sobiv, sest on koostatud Rahvaliidu poliitilise profiili kohendamiseks. Kuid selles loos on üks väga hädaohtlik pooltõde, mille eest ma ruttan teid hoiatama.

Janno Reiljan: “Peamine vastutus kinnisvara- ja tarbimismulli paisumise ning selle lõhkemise tagajärgede eest lasub Eesti Pangal. Selle asutuse käes oli õigeaegne info laenuraha sissevoolu plahvatuslikust paisumisest. Eesti Pangal on vahendid laenuraha sissevoolu reguleerimiseks. Aastas sadu miljoneid kulutav 300 töötajaga asutus ei olnud võimeline midagi ette võtma. Siin kerkib väga tõsine küsimus Eesti Panga juhtide personaalsest vastutusest ja panga olemasolu otstarbekusest.”

Mõistaandmine nagu oleks õigeaegne info ainult EP käes on lihtsakoeline vale, sest EP avaldab kommertspankade laenuportfellide kohta andmed iga kahe kuu tagant, mis on piisavalt operatiivne. Selline vale pole ohtlik.

Lõks on hoopis siin: ” … peamine vastutus … lasub Eesti Pangal …”. Briljantselt õige mõistaandmine, et Eesti Panga KAUDU tuli häving Eestisse, ohtlik pooltõde on aga väide, et Eesti Pank on selle eest vastutav. Kas peamiselt või mitte, see pole oluline, sest Eesti Pank pole absoluutselt mitte mingil määral vastutav! Kohe selgub, miks.

Ma küsin retooriliselt: kuidas tekkis eesti Pank? Ei, ta ei tekkinud iseenesest või kellegi juhusliku isiku tahtel. EP loodi EV Põhiseaduses sätestatu kohaselt EV Riigikogu poolt. Fakt. Eesti Pank toimib Eesti Panga Seaduse alusel, mille võttis vastu Riigikogu esimene koosseis. Fakt.

Seega, kes vastutab toimunu eest? Loomulikult see, kes EP Seaduse kehtestas. Kui EP tegi midagi valesti, siis ainult Riigikogu oleks saanud ja pidanud asja parandama EP Seaduse muutmise teel. Kõik üheselt selge.

Reiljan väidab: ” … asutus ei olnud võimeline midagi ette võtma …”. Kus on tõestus selle kohta, et see “asutus” üleüldse soovis midagi ette võtta? Selles ongi kogu asja tuum, EP ei tahtnud ega tohtinudki midagi ette võtta, sest tema suhtes ülimuslik võim ei lubanud seda! Ja see viimane ei ole mitte Eestis, EP Seadusega on EP asetatud ülimuslikuks Eesti suhtes ja allub sellele, kellele ta ise alluda soovib. Antud juhul on EP täitnud üksnes IMF-i korraldusi. Kusjuures, pange tähele, EP Seadus üleüldse ei sätestagi Eesti Pangale vastust.

Loomulikult saaks Riigikogu korra majja luua EP Seaduse muutmisega, aga just see on see, mida nad ei tee, sest neil ei lubata seda teha. Kes ei luba? Jah, siit algab juba maailmatundmise eliittase.

Kõik uskumatu, aga sellegipoolest tõsi. Olen sel teemal põgusalt kirjutanud oma põhiartiklis “Teadmiste kohustuslik miinimum Eesti riigi ja rahva ärakustutamise avaliku salaplaani kohta” (vt esilehekülg allpool) ja lähitulevikus kirjutan veel. Kes Eesti Panga saladust mõistab, see mõistab kõike; kes seda ei mõista, ei saagi mõistma, mis Eestis toimub. Või mõistma, mis riigi päästmiseks ette võtta.

Edukat tõeotsimist!

Vello Leito, EIP esimees

785 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>