Kristjan Mänd: Mõtisklus Euroopa tuleviku üle

Mis on meie Euroopaga lahti? Miks toimub pidurdamatu immigratsioon? Miks peab põlisrahvas alandlikult taanduma sisserändajate ees? Miks suunatakse suured rahasummad väga kriminogeense sisserännanud elemendi ülalpidamiseks, samas kui selle raha saaks hoopis omaenese põlisrahva, eurooplaste, sündivuse tõstmiseks ära kasutada (emapalgad, elutingimused ja muu abi)?

Kui meie riigijuhtidel on nii uskumatult suur kihu ja tung võõrrahvaid poputada ja nuumata, siis miks nad seda nende rahvaste oma maal ei tee? Miks peab selle karja laskma Euroopasse?

Miks ei kuule Euroopa suurlinnade uusrajoonides enam kohalikku keelt? Miks uued tööstusrajoonid kubisevad Euroopale vööraste ja vaenulike kultuuride esindajatest? Miks immigrandid võivad põlisrahvast diskrimineerida, ilma et viimasel oleks õigus end kaitsta? Kas immigrantide arvamus peaks olema see mõõdupuu, mille järgi sättida enda tegevusvabadust? Kas rahvalt on siin arvamust küsitud? Või on hoopis tegu käputäie töösturite ja rikkurite ettevõtmisega, et saada odavat tööjõudu oma firmadesse? Miks kasvatatakse euroopa mehi, tulevasi kodukaitsjaid, naiselike väärtushinnangute järgi? Miks mehelik printsiip on välja juuritud? Kellele on see kasulik? Kellele on kasulik see, et eurooplane on tehtud leplikuks, järeleandlikuks, pederastia alalhoidjaks ja pederastia soosijaks?

Ei taha küll olla vandenõuteoreetik, kuid vägisi tundub, et kogu selle hirmuäratavalt suure ja põhjaliku masinavärgi taga on kellegi kuritahtlik tegevus…

Paljud linnaosad Euroopas on praktiliselt iseseisvad islamimaffia linnaosad, kuhu isegi kohalik politsei ei julge siseneda. Samal ajal võistlevad Saksamaa linnad tiitlile “Kõige immigrantiderohkem ehk immigrandisõbralikum linn Saksamaal”!?

Ja samas kõik see, mis neid sisserännanud tegelasi häirib ehk diskrimineerib, tulevat ära kaotada. Jõuluetendusi jäetakse koolis ära, sest need diskrimineerivat moslemeid. Jõuluehteid linna välja ei panda. Kõike seda tulevat teha selleks, et immigrant end koduselt tunneks.

Inglismaal islamiseadus juba osaliselt kehtib; on oma islamikohtud, mis võivad iseseisvalt otsuseid langetada.

Immigrandid on vagurad, kuni nad on vähemuses; kus on aga enamus elanikest sisserännanud, seal paljastatakse oma tõeline, kohalike vastu ükskõikne või lausa vaenulik pale. Kas säärased sisserändajad löövad millegi ees risti ette? Kas neile läheb korda kohalik riik ja rahvas? Pigem on nad puugid, kes Euroopa vaikselt verest tühjaks imevad. Karmilt öeldud…Aga nii see tegelikult on.

Eurooplased on kultuursed ja kindlasti oleks seda ka enamus immigrante, kui viimastel vaid oleks piisavalt haridust. Paraku on enamuse sisserännanute arengutase keskaja tasemel. Euroopa heaoluühiskond oma naiselikkusega on neile kerge saak. Tõotatud maa. Sest siin ei hakata sulle vastu, vaid kolitakse eest ära. Kas pole mugav elu? Mõtle! Tööl ei käi, elad eurooplaste raha eest, samal ajal varastad nende tagant nii maad kui kõike muud. See on lihtne, sest eurooplased on kasvatatud lammasteks, kes seisavad, hirmuhigi laubal, immigrandi ees, sest “äkki ma diskrimineerin teda kuidagi?”. Kõigil peavad ju õigused olema, vastutama ei pea aga keegi, kõige vähem see va “diskrimineeritu”.

Immigranti peavad kõik austama ja sallima, temal endal aga seda kohustust pole. Tema võib kõik paika panna ja kõiki süüdistada sallimatuses ja vihkamises. Ja teda usutakse! Temal on õigus nõuda endaga arvestamist. Kui seda teeb aga eurooplane, siis on too kohe diskrimineerija. Kas pole kummaline?

Immigrant sõimab kapitalismi ja läänemaailma, kiidab oma maad ja süüdistab kõigis isiklikes ja oma maa hädades valget meest. Aga koju ta ei lähe. Ja miks peakski? Siin, paljusiunatud lääneriigis on ju kõik tingimused heaks eluks olemas.

Kõik see ja palju enamgi on fakt! Ja siis europoliitikud imestavad, miks „paremäärmuslaste“ populaarsus kasvab. Viimaste vastu saadetakse politsei, kuid asja tegeliku põhjuse ja tuumani ei minda. Kerge on sõdida nähtava probleemiga, sest tegeliku ja nähtamatu probleemi lahendamine pole nende huvides. „Paremäärmuslasi“ kujutatakse inimvihkajalike põmmpeadena (kuigi tuleb tunnistada, et leidub selliseidki), kes valavad oma viha välja süütutele. Kuid paljudel on selle taga lihtsalt meeleheide, mis on tekkinud, nähes oma Euroopa hävinemist.

Ei saa eitada, et palju inimesi on kasvatatud juba juurteta, robotlikuks massiks, kes teeb kõike just niipalju kui lubatud ja rahuldub elus täiesti vaid “tsirkuse ja leivaga”. Selline mass keerab end nagu tuulelipp valitsuse ettenäidatud suunas ja asub sinna rusikat viibutama – kui vaja, siis ka keelt urruauku lükkama! – kui kästakse. Nad tapaks nii-öelda sallimatud inimesed meeleldi lausa ära! (See tuletab meelde anarhistide ja äärmuskommunistide hüüdlauset: “No war but class war!”. „Elagu rahu!“ Või mis nende teine moto nüüd oligi…) Selline mass on “kasulike idiootide mass”. Neid juhib naiselik allumiseprintsiip, nad on veetavad, järgijad, alluvad – mitte iialgi juhid, kes peavad otsuseid tegema ja tehtu eest isiklikult vastutama!

Kas Euroopa peab kaduma ja andma teed uuele, multi-kultilikule, identiteedita rahvamassile? Kas USA ühiskonna- ja riigimudel surutakse vägisi Euroopas läbi? Kuid kas sellist massi saavad juhtida ühised põlisväärtused ja ideed?

Vaevalt küll.

Selliseid küsimusi esitab Euroopas üha enam inimesi. Paljud, kellele Hitleri kuritegelik režiim on olnud vastuvõetamatu, on hakanud tasahilju mõtlema, et tema võit oleks ehk taganud vähemalt Euroopa kultuuri ja põlisrahva allesjäämise. Talle heideti ette ka “üliinimeste tõuaretust”. Ilma hukkamisteta, lihtsalt parima kvaliteediga inimeste kokkusaamise soodustamine oleks igati parem kui tänane “aju ja keha doonorite” massaretus. Kusjuures doonororganit Inimesele küll siirata ei raatsiks…

Toimub massiline inimese keha, hinge ja vaimu mürgitamine ja sandistamine. Nii füüsilise kui vaimse “toiduga”. Jällegi tasub küsida: kellele on see kasulik?

Jah, Hitleri režiim oli kuritegelik, kuid kas praegune Euroopa hävitamine ei ole samasugune kuritegu?

Eurooplased, kes kunagi käisid Jeruusalemma kirikuid vabastamas, lasevad praegu üksteise järel kirikuid mošeedeks muuta. Kas elu uues kalifaadis oleks ikka nii väga meeldiv elu?

Kellel on õigust nõuda enesetapu tegemist? Aga just enesetappu põliseurooplastele ja Euroopale nõuavad tänased Euroliidu juhid.

Keegi ei taha vägivalda ega sõda. Kuid küsigem: kas enesekaitses on midagi keelatut või kuritegelikku? Kas on kuritegu kaitsta oma kodu võõraste eest ja säilitada iseenese kodu põlisväärtusi ja kombeid?

Vaadates ausalt tõele näkku (mis on tänapäeva poliitikas pea olematu nähtus), võib ennustada järgmist. On kaks teed: kas Euroopa tahab säilitada ja päästa veel, mis päästa annab ja võidelda, või tõsta käed üles, liikuda immigrantide tulva eest reservaatidesse, lõpuks lahustuda ja hävida hoopiski. Esimene käitumine nõuab mehisust ja isamaa-armastust, teine argust ja head lipitsemisoskust. Kumb tee valida?

Kordan: vägivalda ei taha keegi, kuid keegi ei tea ka seda, millal „prahvatab vimm, mis kogunend salaja“! Siis saabub sõda, lõplik sõda põlisrahva ja immigrantide vahel. Siis tõuseb rahvas oma hambutute valitsejate ja sisserännanute vastu. Sest oma kodu ja väärtusi peab kaitsma!

Parem oleks poliitikutel kuulda põlisrahva häält ja sellega arvestada. Sest sõda ei taha ju keegi! Või kuidas?

Eestlased arvavad ekslikult, et meid sellised ohud ei varitse. See on naiivne lootus. Selle kõrval, et paljud negatiivsed näitajad meie riigi ja rahva juures on kõrged, ei tohi ära unustada ka seda, kus me asume – Euroopa Liidus. Ega katlas omaette suppi ei keeda. Kõik eelpoolmainitu tabab ka meid. Kas varem või hiljem, pole tähtis. Tähtis on end selleks valmis panna ja juba järgmistel valimistel endalt küsida: kelle poolt ma hääletan? Eestlane on sageli pidanud valima halva ja veel halvema vahel. Kuid valik tuleb teha meil endil, sest vastasel juhul teeb selle keegi teine meie eest ja siis ei ole meil enam mingit õigust kaasa rääkida.

Vaadake, kui palju probleeme on meil endise Nõukogude Liidu rahvastega. Ennekõike venelastega. Ja tegu on ju eurooplaste ja kristliku kultuuriruumi kuuluva rahvaga (vähemalt poolenisti)!

Lõpetuseks võib öelda, et teiste aitamises pole midagi halba. Ka riiklikul tasemel. Kuid kas kellegi aitamise sildi all tohib teisele liiga teha? Immigrantidel on kodu. Jah, sageli ähvardab neid seal surm. Kuid surm on elu osa ja selle eest tulebki võidelda või…surra. Kas mahajääjatel läheb elu kergemaks, kui üks potentsiaalne kaasvõitleja jookseb raskuste tekkides oma riigist minema? Sellised äraandjad tuleks hoopis argpükslikkuse eest Euroopas surma mõista! Oma kodumaale raskel hetkel seljapööramise eest! Kas pole häbiväärne tegu jätta omasid maha raskel hetkel, et ise hõlpelu juurde saada?

Kui sinu riigis on kurjus pääsenud võimule, siis sõdi koos teistega selle vastu, mitte ära jäta kurjuse vastu sõdijate armeed ühe ehk siis iseenda võrra nõrgemaks. Minema pagedes sa toetad ise kurjust. See on kuritegelik ja vastutustundetu käitumine!

Pealegi, ega Euroopa kummist ole, et kõik maailma õnnetud ja vaevatud siia ära peaks mahtuma. Eestlasigi ootas vene ajal surm. Kui paljud meist aga läksid seetõttu Araabiamaadesse abirahadest elavaks pätiks?

Oma kultuuriruum loeb väga palju.

Ja nagu Eestis juba vanast ajast kombeks on öelda: IGA VALD TOITKU OMA SANDID ISE!

Kristjan Mänd

785 total views, 7 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>