Vello Leito, 27.05.2008: Kas devalveeritakse või likvideeritakse? TÄIENDATUD 25.12.2008: Likvideeritakse

Minu kauaegne hea tuttav vihastas kord minu peale ja ütles välja väga olulised sõnad, et ta ei tahagi ebameeldivat tõde teada, ta tahabki olla nagu jaanalind! Need sõnad reastas ta vastulauseks minu püüdlustele teha talle selgeks Eesti tänane katastroofieelne olukord, kätte näidata vead.

Tal ei olnud õigust neid sõnu öelda. Me kõik oleme ühes paadis. Avatud silmadega magajate poolt tekitatud vigade valu jõuab kõigini, sealjuures minuni. Seetõttu pole silmade sulgemine reaalsuse ees mitte sugugi kellelgi isiklik asi.

Alates 1999. aastat on Eesti Iseseisvuspartei püüdnud äratada ühiskonda. Kuid ühiskond on vastanud eiramisega, riigikoguparteid sihiteadliku vastutöötamisega. Ka sellist õigust kellelgi pole – vahimadruse hoiatuste eiramine on kuritegu mitte ainult laeva reisijate vastu, vaid ka mastikorvis oleva vahimadruse vastu.

Niipalju siis sissejuhatavat eleegiat, edasi juba karm reaalsus.

Tuletage hästi meelde eelmisi eurovalimisi. Veel poolteist kuud enne valimisi asus Sotsiaaldemokraatlik Erakond EMORi arvamusküsitlustes 7% piirkonnas. Teiste arvamusuuringutega tegevate firmade tulemused näitasid võrreldavaid toetusnumbreid. Ja äkki teised uuringufirmad lõpetasid seire, alles jäi vaid EMOR oma duracelli-tuimuses! Päev-päevalt SDE toetusnumbrid kasvasid ja vahetult enne valimisi andsid „uuringud“ „analüütikutele“ alust väita, et SDE-le võib toetusnumbrite alusel prognoosida isegi kolm europarlamendi kohta. Ja saidki.

Milles asi? Tegemist on klassikalise võltsinguskeemiga: luuakse „legend“ ja selle „kinnituseks“ „ootuspärane tulemus“! EMOR edukas ja SDE rahul. EMORi „uuringutega“ tekitati avalikkuses illusioon, et SDE toetus ongi taoline ja mingil (ehkki otsitud) põhjusel kasvutrendis. Sellele järgnes juba kaasajal samuti klassikaliseks muutuv vaheserveri-võltsinguvariant (nagu Urkrainas oranži rev. ajal – lugege tolleaegset meediat, kogu maailmas kajastati nende valimisvõltsingute anatoomiat) ja valimiste keskkomisjoni arvuti (millele loomulikult vaatlejaid ligi ei lastud!) andiski soovitud tulemused. Asjade selline ülesehitus ja lõpptulemus välistasid avalikkuse mässumeelsed kahtlust. Peenelt, eks, ent mitte originaalselt.

Meediasisest kokkuleplust kasutatakse laialdaselt. Tuletage meelde näiteks asjade käiku Venemaa meedias Putini esimese presidendivalimise eel – ühel hetkel kakofoonia lõppes ja kõik hakkasid palli ajama ühte väravasse. Eesti puhul teised uuringufirmad lihtsalt kas ei soovinud sekkuda musta mängu, või siis soovitasid „sõbrad“ mitte sekkuda, või siis oli majanduslikult nii kasulikum. Niisiis ärategemiste võtmefiguur on EMOR. Selge, et mingil lähiajal EMORi „uuringud“ tõusevad huviorbiiti, Statistikaameti võltsingud samuti.

Tulgem nüüd tänasesse päeva:

  1. Jälle on EMORiga alustatud Eesti meedias üht analoogilist kunstlikult viljastatud „kasvutrendi“. Kasutatakse mõjusaid pealkirju nagu näiteks 2008. aasta 18. detsembri Delfis: „Lõviosa rahvast juba toetab eurole üleminekut“.
  2. Pidevalt ilmuvad peaministri nutuseriaalis avalikkusele suunatud notabeened sellises võtmes nagu 2008. aasta 8. detsembri Delfis: „Rahvusvaluutasid ei usaldata enam.“
  3. 11. detsembril 2008. a. saatis valitsus riigikokku eelnõud, mis on suunatud riigieelarve ja teiste seaduste täiendamiseks selliselt, et lüheneks reageerimisaeg finantskriisidele. Riigikogu kodu- ja töökorra seadustesse lisatakse kiirmenetlusprotseduuridesse erikorrana ka finantskriiside situatsioonis otsuste langetamine ühe lugemisega.
  4. 12. märtsil 2008. a. võttis riigikogu vastu Eesti Panga seaduse muutmise seaduse, millega E. P. võib kuulutada vaid asutusesiseseks teabeks sellise teabe, mis nende arvates võib kahjustada finants-stabiilsust (seega siis suvalise info!).
  5. Ja nüüd lugege väga tähelepanelikult, millise huvitava elemendi lisab problemaatikasse peaminister oma väljaütlemistega Eesti Päevalehes (03.12.2008): “Tehniliselt on Eesti krooni kursi muutmine võimatu. Selleks tuleb muuta seadust, see tähendab mitut lugemist riigikogus, mis võib võtta aega mitu kuud. Selge on see, et nii kui sarnane eelnõu riigikokku jõuab, võtab rahvas ühepoolselt euro Eesti kasutusele niikuinii ning sellest devalveerimisest ei saa mitte kunagi mitte midagi välja tulla.“ Sellega peaminister möönab, et euro ühepoolne vastuvõtmine pole mingi võimatus, vaid isevooluteed lausa loogiline lahend sõltumata riigikogu või valitsuse tahtest. Seda enam on see võimalik riigikogu tahtel, kui mainitud eelnõu seaduseks saab. Ka uue siseriikliku maksevahendi kasutuselevõtmine Eestis. Muide, Argentiinas rahvas sisuliselt läkski 2002. aastal isevooluteed dollari peale üle. Ja pangas raha suurt enam ei hoitagi.

Jne…

Nii, et mis siis sellise iga-kant-lõikab ettevalmistuse eesmärk on? Ega’s midagi muud olegi, kui ikka seesama siseriikliku maksevahendi hinna viimine ühiskonna tootlikkusega vastavusse, antud juhul teisisõnu – devalveerimine. Ettevalmistuste iseloom annab võimaluse veel juurde lisada, et krooni ilmselt tõepoolest ei devalveerita lihtviisiliselt, vaid viiakse sisse siseriiklik maksevahend (euro) ühepoolse euroga liitumise alusel sellise pariteetsusega, et kaasneks sissetulekute taseme langemine tootlikkusega eeldatavale tasemele. Või veel allapoole seda, nii nagu 1992. aastal tehti. Numbriliselt sissetulekute ostujõud langeb suurusjärgus 2-3 korda. Pidage seda hästi meeles.

Läti on valinud aga teise tee: iga hinnaga püütakse säilitada lati kurssi euro suhtes. See on raske, kuid inimeste suhtes oleks see õiglane ja rakendatud meetmeid silmas pidades ka täiesti võimalik. Läti majanduse üldine seis on põhimõtteliselt siiski rahuldav ja majandus eesmärgipäraselt korrastatav. Eesti majandusega võrreldes on Läti majanduse vundament aga lausa hea. Eesti üldsusele püütakse ajudesse pesta küll vastupidist arusaama, millel muidugi oma väga sügav tagamõte on.

Eesti eesmärgistatult ja sihihiteadlikult midagi majanduse päästmiseks ette ei võta, sest klikiparteide eesmärgiks ongi ju majanduse pöördumatu põhjalaskmine riiklusvõime hävitamiseks eurussia impeeriumi piirkonnastaatuse kasuks. (Just selle fataalse tõe mõistmist takistabki eesti rahva iseteadliku ülbuseni arenenud jaanalinnu-kompleks). Väite ammendavaks tõestuseks on juba ainuüksi see, et 2008. a. eelarvesse kirjutati ennasthävitavalt riigisektori palgafondi sisse täiendavad 25 miljardit krooni. Eesmärgiks oli uue laenuvõimelise kontingendi tekitamine, et kollapsit edasi lükata, teha see veelgi tõrjumatumaks.

Devalveerimises pole midagi ülelooomulikku ega ebaloomulikku. Kogu loos ebaloomulik ja kuritegelik on aga see, et riigkogu, valitsus statistikaamet ja meedia kõikeväljapanevalt varjas ja varjab ühiskonna eest tõde, et majanduskasvu pole olemas juba alates 2003. aastast. Sellega meelitati surmalõksu sajad tuhanded laenajad/liisijad ning kogu riik ja rahvas. Pole kaugel aeg, kus kõik mõistavad seda triviaalset tõde, millest olen kirjutanud ja rääkind juba palju-palju kordi. Kuid siis võib olla hilja midagi päästa.

Millal kroon kukub/likvideeritakse. Muidugi mitte enne, kui valitsuse mainitud eelnõu on riigikogu poolt seaduseks muudetud. Vajadusel saab seda teha aga üleöö.

Väga huvitav on kaudne seik, mis viitab üsna usaldusväärselt, et ajavahemikus enne 2009. a. korralisi valimisi püütakse krooni hoida, ning et erakorralistest valimistest (sel teemal kirjutan lähitulevikus) püütakase samuti hoiduda. Nimelt rahandusminister Ivari Padar mõlgutas lennukaid mõtteid selle kohta, et eurovalimiste edu korral läheks ta kindlasti europarlamenti (peitu). Loe näiteks Delfi, 23.12.2008: „Mul on õnnestunud olla minister enne kui Eesti astus Euroopa Liitu, ja nüüd, kui Eesti on juba Euroopa Liidu liikmesriik. Kogu selle praktika ja kogemuste kaasaviimine Euroopa tasandile on tähtis“. Aga kuidas sa läheksid ja mida sa viiksid, kui oleksid esimene EL liikmesriigi kaput-minister? Ei saa ju.

Vello Leito, EIP esimees

25.12.2008

666 total views, 3 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>