Risto Teinonen: Võidu puhul, 2. osa: kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest ja tulevikust

Kriminaalmenetlus algas 17. jaanuaril 2007. a. ja lõppes 11. novembril käesoleval aastal.

Kas tegemist oli ehtsa kriminaalmenetlusega? Ei, ei olnud, sest algusest peale teadsid nii kriminaalasja algataja kui ka uurimisasutus, et esitatud kriminaalkahtlustusel ei ole vähematki alust. „Eesti riigi iseseisvuse ja suveräänsuse vastase organisatsiooni loomine ja sellele poolmilitaarse tiiva loomise katse“, toodi kahtlustuses.

Ja mida saame lugeda kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest, mille autoriks on vanemprokurör Kretel Tamm? 12-leheküljelise määruse juhtivaks ideeks on Tartu Ülikooli semiootikute abil tõestada, et inimeste koosviibimistel tekib iseenesest organisatsioon. Järeldus: Teinonen on loonud organisatsiooni. Kas see organisatsioon on Eesti riigi iseseisvuse ja suveräänsuse vastane? Prokurör jõuab järelduseni, mis meil kõigil on olnud kogu aeg teada ja millest saab ka väike laps seadust lugedes aru: ei olnud, sest selleks on vaja välisriiki, kellele Eesti oleks organisatsiooni tegevuse tulemusel oma iseseisvuse ja suveräänsuse kaotanud või vähemalt võinud kaotada. (Ärme siinkohal süveneme sellesse, et Eesti riik on võimulolevate jõudude juhtimisel oma iseeisvusest ja suveräänsusest juba aastaid tagasi vabatahtlikult loobunud ja seega ei saa ükski organisatsioon seda kuritegu enam korrata). Nii, prokuratuuri arvates on siis loodud organisatsioon, kuid see ei ole iseseisvuse ja suveräänsuse vastane.

Järgmiseks jõuab vanemprokurör Tamm selleni, et on õhutatud vaenu – mis on hoopis muud, kui mida käsitleb paragrahv, millele kriminaalkahtlustus tugines. Ja taas on toeks Tartu Ülikooli semiootikud. Nõukoguliku terminoloogiaga seletatakse pikalt, et üritustel olnud sümboolikaga on propageeritud „hitlerismi“ ja „fašismi“, on antud nendest õilis pilt ja kuna „Hitler oli vägivaldne“ ja „hitlerism“ on Euroopas üldiselt hukka mõistetud, on tegemist VAENU ÕHUTAMISEGA. Kujutage ette: semiootikute tõde on see, et natsionaalsotsialism võrdub rassismiga ja natsionaalsotsialistide kokkusaamistel tegeletakse rahvuste vahelise vihkamise propageerimisega, kuna seal on nähtaval „hitlerismi“ sümboleid! Sümbolitest piisab vaenu õhutamiseks, koosviibimistest piisab organisatsiooni asutamiseks!

Määruses tõdetakse, et kõik toimunu on sügavalt taunitav. Kuid ikkagi süüdistust ei esitatud. Miks? Seetõttu, et PUUDUB VASTAV PARAGRAHV! Ja nüüd jõuame selleni, et tegelikkuses algusest peale teati, et midagi seadusevastast toimunud ei olnud, kuid kuna KARISTAMISE TAHE oli pimestav, raputati varrukast suvaline, piisavalt karm kriminaalkahtlustus, rikuti jõhkralt menetlusseadustiku sätteid et ruineerida kahlustatavat ja hirmutada teisi isikuid, kuni lõpuks tõdetakse, et „Ei, meie ei eksinud, on eksinud hoopis seadused“. Seadused on puudulikud, kuna nendes ei ole sätet, mis keelaks natsionaalsotsialistidel kasutamast neid õigusi, mis on kirjas Põhiseaduses ning hulgas rahvusvahelistes konventsioonides ja deklaratsioonides. Järeldust oleme juba meediast lugenud. Justiitsministeerium asub arutama seaduse muutmist selliselt, et meie senine tegevus vastaks mõnele paragrahvile, ET SAAKS KARISTADA!

Võitsime esimese lahingu sõjas, mida alustasid endised (kas nad tõesti on endised?) kommunistid. Kuid nagu eespool juba mainiti, pole need, kellel tugev karistamise tahe, oma lüüasaamisega leppinud, vaid teevad meile nn rätsepatööna seadused, millega meie kodanikuõigused püütakse ära võtta. Kaitsepolitseiameti noorukid jätkavad oma tegevust, nagu seda võisime näha 8. novembril, kui paarikümne inimese üritust oli jälgimas kolm autotäit mehi ametist, mis ei suutnud ennetada aprillirahutusi ega takistada endisel KGB-kaastöötajal pääsemast tähtsaimatele riigisaladustele ligi ja tegelemast riigireetmisega kümmet aastat. Need juhtumised on muidugi Kapo poolt vaadatuna tühised, sest aastaraamatust oleme saanud lugeda, et viimaste aastate kõige ohtlikum tendents on hoopiski katsed propageerida natsionaalsotsialismi.

Mis võiks toimuda tuleval aastal? Need, kellel suur karistamise tahe, muudavad seadusi. Nad alustavad uut jaburat kriminaalasja. Meil on kolm võimalust:

Esiteks – võime lõpetada kasutamast oma kodanikuõigusi ja muutuda täiesti passiivseteks. Sellised olid ideaalkodanikud nõukogude ajal ja selliseid kodanike eelistab ka praegune võim.

Teiseks – me võime jätkata endist viisi ja võib-olla võita ka järgmise lahingu. Või kaotada, sest represseerijad muutuvad jõhkramaks ja kuna meil õigusriiki ei ole, võivad nad süüdimõistvad kohtuotsused läbi suruda ka tunnistajaid ja kohtunikke ähvardades või kinnimakstes.

Meie kolmas võimalus on ühendada jõud, olla tugevad ja võita. See nõuab koostööd kõigi nendega, kelle eesmärgiks on iseseisev Eesti õigusriik väljaspool liite riikluse tasandil. Sest oleme juba näinud, et ilma riikliku iseseisvuseta ja suveräänsuseta pole meil ka õigusriiki. Vajame koostööd ka üle piiride, patriootidega teistes riikides. Olgem koostööks valmis.

Risto Teinonen, Eesti Iseseisvuspartei juhatuse liige

723 total views, 2 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>