Vello Leito: Urmas Klaas – uuskolonialismi big business lausuja

Protektsionism kaubanduses oleks möödunud sajandi keskel justnagu järk-järgult nõrgenenud ja peale 1970-ndat lausa ära kustunud. Tegelikult muidugi midagi sellist polnud, ei saanudki olla, sest teiste ärakasutamise mentaliteet on maailmas aja jooksul vaid süvenenud. Protektsionism on muutunud üksnes varjatumaks ja samal ajal rafineeritumaks.

Käiku on lastud ‘uus konkurentsistrateegia’, mis tähendab sellist strateegilist käitumist, mille eesmärgiks on turu enese kujundamine turule reageerimise asemel. Püütakse saavutada kontrolli turgude üle, masstootmist võimalikult laiendada, hävitavat konkurentsi maha suruda, tööliste kollektiivset võimu vähendada, muuhulgas töö siirdamise kaudu odavamatesse maadesse, jne

Uus konkurentsistrateegia viis omakorda uue komplekstootmise strateegiani, mis kannab nime big business. Viimase kõige olulisemad tunnused on riigi ja eksportööride (vajadusel salajane) ühisrinne teiste riikide ja nende eksportööride vastu ning geopoliitiliste seaduspärasute ärakasutamine, nende viimine uuskolonialismi võtmepositsioonile geopoliitiliste koodide kaudu.

Geopoliitika on riigikeskne lähenemine, mis seab esikohale eliidi huvid (näilise) rahvuse(rahva)-kesksuse kaudu. Geopoliitiliste koodide kaudu defineeritakse „rahvuslikud“ huvid, sõbrad, vaenlased, jne. Aga samuti suhtumine territooriumitesse: ajalooline ala, eluruum, elulised huvid lähisvälismaal, jne. (Lähemalt vaata: Eiki Berg „Geopoliitika“, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998, lk 64-65)

Geopoliitilised koodid on kasutusel kõikidel tasanditel: lokaalsel, regionaalsel, globaalsel. Lokaalsed geopoliitilised koodid (sealjuures Eesti omad) puudutavad naaberriike. Tõsi, Eesti riigi puhul on geokoodid meid koloniseerivate riikide poolt loodud ja kohalikule omavalitsusele (valitsus, riigikogu) lihtsalt täitmiseks ette antud. Aga need on olemas.

Eesti riik on Euroopa Liidu poolt okupeeritud (EL referendum oli põhiseadusvastane) ja majandus juurteni uuskoloniseeritud (vt minu artikkel: „Teadmiste kohustuslik miinimum …. „ kodulehel allpool). See tähendab seda, et geokoodid on meie suhtes paika pandud kõikides primaarsetes valdkondades: võim, julgeolek, kultuur, moraal, jne. Olulisim on Eesti puhul siiski majandus ja selle kohta käivad geokoodid, nii et Eesti majandust ei saa vaadelda iseseisvana väljaspool lokaalset ja regionaalset geopoliitikat. Kui keegi seda siiski teeb, on see märk selle kohta, et ollakse Eesti riigi ja rahva ärakustutajate poolel. Või siis lihtsalt rumal.

Põhjuse käsitleda Eesti majandust uuskolonialistlik-geopoliitilisest vaatevinklist andis riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi artikkel Postimehes (23.10.2008): „Balti tiigri tervis“. Kuna autor on riigikogu majanduskomisjoni esimees, seega volitatud isik esindama valitsuskoalitsiooni ametlikku majanduspoliitikat, siis on mul täielik alus ja kohustus suhtuda artiklisse kui koalitsiooni majanduspoliitilisse platvormi. Seega valitsuskoalitsioon Urmas Klaasi suu läbi lausub, mina kommenteerin:

  1. “Ettevõtlus toetub kahele sambale. Need on meie omad eestimaised investorid ja välisinvestorid. Ettevõtluskeskkonda näitab see, kui mõlemad jätkuvalt Eestisse investeerivad.“

Uuskoloniseerimise kandvaks meetodiks on välisinvestorite nn investeeringud. Välisinvestor ei investeeri paraku heatahtlikkusest, vaid puhaskasumi eesmärgil. Seepärast tuleb kolonistide ja nende kohalike käsilaste poolt suure õnnistuse ja hea tahte avaldusena serveeritud nn välisinvesteeringud alati täpselt ära kaaluda, et veenduda, kas kasulikud tulemused ikka ületavad kahjulikud tagajärjed. Välisinvesteeringute kasumlik riiki laskmine on suur kunst ja nõuab peale teadmiste ja tarkuse ka tugevat meelekindlust riigivalitsejatelt ja nende patriotismi. Et see on siiski raskustele vaatamata võimalik, selle on nii mõnedki riigid (Hiina, Maleesia jt) maailmale veenvalt tõestanud.

Kuid meie mäekunnidel pole sellist eesmärgistust. Seepärast ei nemad ega Urmas Klaas käsitle asju, mis on seotud välisinvesteeringutega kaasnevate ohtudega. Seepärast ongi Eestis salastatud:

  1. a) see, et tuleb eelnevalt täpselt määrata, kas välisinvestori poolt paigutav raha kanaliseerub vaid tema kasumi suurenemisse või toob rahapaigutus kaasa ühise kasumlikkuse vastastikku vastuvõetavatel alustel;
    b) kui suure osa moodustab väljaveetav kasum SKP-s, mis teistpidi väljendatult tähendab seda, et Eestis on rahvusliku koguprodukti (RKP) suurus salastatud;
    c) salastatud on ka see kui suure osa moodustab SKP kasvust väljaveetava kasumi kasv;
    d) milline on ärikapitali, tootmisvahendite, ressursside ja kinnisvara omandisuhete protsentuaalne jaotus Eesti riigis ja selle muutus ajas;
    e) välisinvesteeringutest tuleneva deformatsiooni olemasolu ja muutumise dünaamika rahvusliku majandussektori ettevõtlusprofiilis.
  2. „Maailmapanga riikides konkurentsivõime uuring käesolevast aastast peab Eesti ettevõtluse kõige suuremaks takistuseks meie ebaadekvaatselt haritud tööjõudu.“

Kellegi jaoks on see kindlasti ebaadekvaatne, kuid kelle jaoks? IMF-i ja Klaasi jaoks „ebaadekvaatsus“ tähendab seda, et eesti tööjõud on liigagi haritud, seega inimestel silmad lahti ja töötasunõuded ning nõudmised töö tingimuste ja iseloomu suhtes kõrgendatud. Teisisõnu: eesti haridussüsteem ei tooda uuskolonistidele häid orje.

  1. Eesti on saavutanud majandusarengus suurt edu. Meist on räägitud kui Balti tiigrist ning jagatud teisi kõlavaid hellitusnimesid. Ja mitte asjata, tuleb ausalt tunnistada.“

No nii, jõudsime lokaalse geokoodini, mil keskne kaal majanduses, imelausumisteni, millega lastakse põhja Eesti majandus ja Eesti riik, võlusõnadeni mille jõul töötavad riikide ja rahvaste rahast tühjaks-lüpsmise finantsmasinad. Lausumisteni, et majanduses läheb hästi, laenuvõtmine on kaasaegse ja eduka elu alus, mingit riski silmapiiril ei ole! Kõikide rahvaste tahe uskuda võimukandjate sõnu on fenomenaalselt püsiv. Sama püsiv kui on kõikide rahavõimude alatus ja reeturlikkus. Nad ülistavad laenamist ja rahvas laenabki.   Laias laastus kord ühe põlvkonna jooksul imetakse rahvas sellise rahapumba poolt elegantselt tühjaks.

  1. „Dialoog riigi ja ettevõtjate vahel on oluline. … Kahtlemata on riigil omad rahvuslikud huvid ning ettevõtted lähtuvad eelkõige ärihuvidest. Kuid tark on neid mitte vastandada, vaid lähtuda sellest, et nad üksteist täiendaksid.“

Kolonistide big business lähtub just vastupidisest praktikast: need kaks on kui võitluspaar, kes ei pea mitte dialoogi vaid tegutsevad põhimõttel: üks kõigi eest, kõik ühe eest. Vabaturumajandus, vabakaubandus, liberaalne majanduspoliitika, avatud majandus, jne   need kõik on uuskolonialismi lausujate püsisõnavara.

Kolonistide käsilane Andrus Ansip ütles Tiit Vähile, et pead ise hakkama saama, kui ei saa, siis vaheta ametit. Vanhanen ja Halonen Nogia bossile nii ei ütleks, vaid nad kargaksid laua tagant leegitseval pilgul ja hüüaksid ühest suust: kus on mu kübar ja kus on mu mõõk, kuidas saan sind aidata! Huvitav kokkulangevus: just seda lõiku kirjutades tuli teleuudistes lõik selle kohta kuidas Matti Vanhanen kohtus Moskvas Vladimir Putiniga puidutollide teemal.

  1. “Ühiskonna edukus sõltub sellest, kui edukad on meie ettevõtjad ja kui väärtuslikud on meie töövõtjad. Riigi ülesanne on luua selleks vajalik keskkond.“

Armas idüll! Big business aga näeb ette mitte ainult agressiivsust tagava keskkonna loomist vaid ka vahendid selleks: eksporttoetused, tollid, ekspordi sihtriikides konkurentsimoonutuste tekitamist, sekkumist sealsesse seadusloomesse, majandusagentide ja -spioonide saatmist sihtriikidesse, altkäemaksusid sealsetele poliitikutele, ametnikele, jne. Seejuures pole tänapäeval enam isegi otsustavalt oluline, et see toimuks varjatult. Siidkindaid kasutatakse pigem ainult uuskoloniseerimise ettevalmistaval etapil.

  1. “Kui küsida, mida me kohe oma ettevõtluskeskkonna arenguks ära saame teha, siis ettevõtluse kui õppeaine sisse viimine kõigi koolide (sealhulgas kutsekoolide ja ülikoolide) õppekavva võib olla selleks kiireks sammuks.“

Riigikogu esimesel istungil 1992. a. 26. septembril edastas Eesti Kongressi Majanduskogu riigikogu kõikidele liikmetele oma väljatöötluse, brošüüri Eesti Tee. Selles oli ühe abinõuna tehtud ettepanek koheselt koostada lühikäsitlus makro- ja mikromajandusest ning muuta see kohustuslikuks abimaterjaliks kõigile riigikogu liikmetel. Vaat see oli kiire samm.

  1. „Nii või teisiti tuli ka kõigi ettevõtlusorganisatsioonide seisukohtadest välja arusaam, et parim majanduspoliitika on hea hariduspoliitika. Terviklik poliitika, mis lähtub terve elu kestva õppe printsiibist ja loogilisest koolikorraldusest.“

Lausumised hariduse arendamisest kui suurest majandushoovast on meie tänaste maksumaksjate kulul uuskoloniseerivate riikide tasuta toetamine hästiharitud inimestega, ajude äravoolu kiirendamine, riigi ja rahvuse väljasuretamise kiirendamine, Eesti riikluse üleviimise kiirendamine Eurussia arengupiirkonnaks. See olgu niimoodi väljaöeldud neile kellele meeldib, kui tõde öeldakse näkku nagu kirves selga.

  1. „Käesoleva aasta juunis uuringufirma Saar Poll uuringu järgi nimetasid ettevõtjad ettevõtluse arengu takistusena kõrget maksukoormust, koormavat seadustikku ja liigset bürokraatiat, tööjõupuudust, madalat tootlikkust kiire palgakasvu taustal, probleeme turu leidmisega ja statistilist aruandlust.“

Seni on võimukandjad „teadnud“ vaid seda rääkida, et Eestis valitseb väga-väga soodne ärikliima.

  1. Klaas lõpetab oma loo sõnadega: „Nii on meie ettevõtluskeskkonna suurimad probleemid kokku võetud.“

Urmas Klaas on koolitatud mantraat, big business geokoodide lausuja, sedakaudu Eesti rahvusliku majanduse põhimõtteline vaenlane, erikarastusega polt meie majanduse hammasrataste vahel. Ta teab kus öelda tõtt (ainult valetamine ei tööta!!!), kus valetada ja kus teha elevandist sääsk, või veel parem – üldse mitte märgata! Tema valis variandi: üldse mitte märgata. Ja nimelt seda, et kogu allamägi sai alguse riigis valitsevast laenupoliitikast, panganduspoliitikast. Pea meeles! Big business vallutab esimeses järjekorras just riigi panganduse, et anda hapnikku orjamiseks vajalikul määral, aga kohalikuks konkurentsivõimeliseks tootmiseks torud kinni keevitada! Selles osas big business’i Eesti juhtum esindab uuskolonialismi ajatut täiust.

Vello Leito, EIP esimees

13.11.2008

 

973 total views, 3 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>


Warning: fsockopen() [function.fsockopen]: php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known in /data01/virt2191/domeenid/www.iseseisvuspartei.ee/htdocs/wp-content/plugins/sweetcaptcha-revolutionary-free-captcha-service/library/sweetcaptcha.php on line 81

Warning: fsockopen() [function.fsockopen]: unable to connect to www.sweetcaptcha.com:80 (php_network_getaddresses: getaddrinfo failed: Name or service not known) in /data01/virt2191/domeenid/www.iseseisvuspartei.ee/htdocs/wp-content/plugins/sweetcaptcha-revolutionary-free-captcha-service/library/sweetcaptcha.php on line 81