Kas devalveeritakse või likvideeritakse?

No nii, inflatsioon on jõudnud 10%-ni, palgakasv läheneb 20%-le, keskmine tunnipalk on jõudnud 75 kroonini (värsked Statistikaameti andmed). Isegi kui ei teaks Eesti majanduse kohta mitte-kui-mittemidagi muud, on selge, et selline olukord ei jätku enam pikalt, sest tööjõud on räigelt üle makstud töö tootlikkusega võrreldes; ja taevas appi ei tule. Põhimõtteliselt on peaaegu võimalik nõustuda majandusanalüütik Jaan Õmblusega, kes pakkus rusikareeglina juba aasta tagasi, et palgad tuleks kolmega läbi jagada jõudmaks talutava inflatsioonini, ehk siis alla 3%-i.

Treoreetiliselt saaks selleni jõuda isegi riikliku reguleerimise kaudu, ent väidetavalt pole see veel kunagi üheski riigis õnnestunud. Seega jääb üle vaid teine tee: devalveerida kroon. Või siis võtta kasutusele paralleelse valuutana euro. Sellele järgneks loodusseaduse vääramatusega kiire krooni kroonimine lepeleheks ja sealt edasi juba euro ühepoolne kasutuselevõtmine ning vajalik palgataseme langus. Asjade käiku saaks kirjeldada ka nii, et toimuks protsess, mis vastaks praeguse krooni devalveerimisele suurusjärgus 200-300 protsenti. Ja tere taas, majandusaasta 1992!

Valuuta devalveerimisel (pole oluline mil viisil) on muljetavaldav mõju, seda juhul kui tegu on elujõulise majandusega. Vaadelgem näitlikkuse mõttes Venemaal 1998. aastal toimunud rubla 50%-se devalveermise tagajärgi.

Aastatel 1992-1998 oli Venemaal majanduskasv %-des aastate kaupa selline: -14.5, -8.7, -12.6, -4.2, -3.5, +0.8, -4.9. Investeeringute kasv põhivarasse vastavalt %-des: -40, -12, -27, -13, -18, -5, -6.7. Jooksevkonto ülejääk vastavalt (miljardites dollarites) aastatel 1994-1998: 8.4, 7.4, 11.8, 2.1, 0.7.

Ja nüüd, mis juhtus peale devalveerimist aastatel 1999-2000. Majanduskasv: +3.5, +7.7; seejuures jäi majanduskasv püsima tänaseni sellele tasemele stabiilsusega +/-2%. Investeeringute kasv põhivarasse %-des: +1.0, +17.7. Jooksevkonto ülejääk miljardites dollarites: 25.0, 33.6. Muljetavaldav, raha hakkas riigile uksest ja aknast sisse tulema. Täna Venemaal põhimõtteliselt puudub välisvõlg ja välisvaluuta varud inimese kohta on suurimad maailmas! Alati imestatakse sel puhul, et miks siis Venemaal palgad ja pensionid nii väikesed on. Aga sellepärast, et niisugune on valitsuse poliitika: mitte maksta end vaeseks pensionite läbi, vaid kulutada raha relvastusele, välispoliitikale, EURUSSIA IMPEERIUMI ehitamisele.

Kahjuks ei kehti Venemaa paralleel Eesti puhul, sest Eesti kukub ja tõusu ei järgne. Põhjus lihtne on: senine majanduskasv toetus üksnes eluasemelaenu rahadele ja sellega seotud elamuehituslaenudele. Laenuvõtmisvõime on aga praktiliselt juba ammendunud (vt arhiivist “Teadmiste kohustuslik miinimum … ”, ptk 8) tootmine puudub, ülesostjad oma sandisentidega ukse taga ja nii Eesti riik “sõnnikult ei tõusegi”. Tapamaja! „Havi“ käsul ja eesti rahva „soovil“.

Oliver Kruuda eksis üleeile (SLÕhtuleht/Delfi) kui väitis, et riiki ei juhi keegi, isegi mitte Andrus Ansip: „Aga riiki peaks keegi juhtima.“ No kuidas siis ei juhi, haug juhib ju? Aga näe, niipalju suutis Kruuda aru saada: „Kui vaadata tänast valitsust, siis seal pole midagi võimalik ära teha. Arno (Arnold Rüütel – V.L.) ajas oma asjad ära ja lagundas N. Liidu. Tänases valitsuse naerdakse sulle näkku.“ Suutis aru saada, et valitsuses pole midagi võimalik ära teha, aga seda ära tabada ei suuda, et miks näkku naerdakse. Suutis aru saada, et N. Liitu enam ei ole, aga seda aru saada ei suuda, et kes selle lagundas (loe reorganiseeris) ja miks. Ühes lastelookeses on koht, kus väike laps aknast välja vaatab, näeb kuidas tuul rebib puudel oksi ning küsib emalt, et miks puud täna nii vihased on?

Artikkel lõpeb siiski lootusrikkalt, sest väike Oliver edastas ka sõnumi: „Ma ei saa aru, kus on meie häda.“ Jah, ta juba juurdleb! tärkav tarkusehammas teeb valu!

Vello Leito
26. mai 2008

705 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>