Põhiseadusest

Konstitutsioon ehk riigi põhiseadus on definitsioonijärgne ülimuslik dokument riigi territooriumil. Ülimuslikke seadusi saab olla sel territooriumil ainult üks.

Riigikohtu esimees Märt Rask (EPL online, 14.03.2008): “Ma arvan, et selliseid probleeme (sõnavabadusega) ei ole, et me saaksime öelda, et meil on vaikiv ajastu tulemas. Vanade klišeede kasutamine ja rahva hirmutamine on minu meelest täiesti mõttetu, sest niikaua kui kehtib põhiseadus, on see välistatud.” No mis nüüd, riigikohtu esimees eitab sellega ju Eesti kuulumist Euroopa Liitu! Sest juhul kui on olemas EV Põhiseadus, siis ei saa Eesti kuidagi olla EL liige, sest Euroopa Liidu territooriumil on ülimuslik ikkagi EL õigus ja mitte ükski liikmesriigi seadus. Põhimõtteliselt ei saa olla niisugust asja nagu: „EL Liikmesriik Eesti Põhiseadus.“

Kuidas siis jääb, kas on olemas EV Põhiseadus või on sellise pealkirjaga varustet seadus lihtsalt üks tavaline liikmesriigi seadus EL õigusruumis. Et saada vastust, tuleb juriidiliselt ühemõtteliselt määritleda, mis moodustis on Euroopa Liit, kas liitriik (=riik), nii nagu iseseisvuslased loevad selle vaidlustamatult tõestatuks, või on iseseisvate suveräänsete riikide liit, nii nagu Eesti klikiparteid väidavad.

Sellele oleks lihtne vastata kui Eesti riigil oleks olemas liitriigi ja riikide liidu legaaldefinitsioon. Aga ei ole, uskumatu, ent tõsi.

Nii, et siis ei saagi põhimõtteliselt määratleda kuhu Eesti astus, kas liitriigi koosseisu või riikide liitu? Enne euroreferendumit pöördus Eesti Iseseisvuspartei kirjalikult õiguskantsleri poole nõudmisega defineerida liitriik ja riikide liit. Õiguskantsler keeldus. Märkis vaid, et Eesti riigil pole liitriigi ja riikide liidu legaaldefinitsiooni. Kuid lisas, et selline on olemas rahvusvahelise lepingu kohta ja see langeb praktiliselt kokku definitsiooniga rahvusvahelises õiguses.

Kuigi õiguskantsler ei leidnud aega igavikulist tähtsust omavate triviaalprobleemide kõrval sellist pisiasja ära lahendada, et riigil oleks kõik kohustuslikud legaaldefitsioonid, siis juriidiliselt korrektne lahend vaidlusele on ikkagi olemas. Sellele andis targa viite ju õiguskantsler ise: tuleb kasutada rahvusvahelist õigust, selle definitsioone.

Liikumise “EI Euroopa Liidule” töö raamides sai 2001. aastal kogu see temaatika, ka definitsioonid, selgeks tehtud, kusjuures kasutasime Justiitsministeeriumi parimate ekspertide abi (loe ka kogumikku: “EI? JAA? – euroväitluse alused”, Tallinn, 2001, koostajad: Uno Silberg, Vello Leito).

Selgub, et definitsioonijärgselt on meil tegemist liitriigiga kui moodustis vastab neljale põhitunnusele: ühine territoorium, ühine kodanikkond, liidu õiguse ülimuslikkus ning liidu õigusel kompetentsi kompetantsi olemasolu.

Kõik neli tunnust on Euroopa Liidu puhul punktuaalselt täidetud, mis tähendab aga seda, et Euroopa Liit on liitriik. Erineb EL klassikalisest riigist vaid selle poolest, et põhiseadus on vormistatud liidulepingute kujul ja kompetentsi kompetentsi realiseerib Euroopa Ühenduse Kohus. Selline praktiline teostus on EL täitevvõimule mõistagi ebamugav ja ajakulukas kasutada, sellepärast tehaksegi suuri jõupingutusi klassikalise ja lihtsa EL kui riigi põhiseaduse loomiseks.

Miks Märt Rask valetab, et Eestil on olemas oma põhiseadus? Loomulikult sellepärast, et jätta rahvale mulje, nagu oleks Eesti iseseisv riik.

Keerulisest asjast lihtsalt, allegooriliselt: Meie Kuningas, mäekunnide klikk, on suurtes raskustes, sest ta andis riigi ära, rahva samuti. Aga kuidas sa seda rahvale julged öelda! Appi tuli Kuninga Esivaletaja Mart Raisk ja ütles: jah, kuningal ON riided seljas! Ladusas ringkäendusmängus aitas teda esiõigusetuskantsler Allan Jokks sellega, et jättis rahva ilma legaaldefinitsioonist, mis asjad need ’riided’ ülepeakaela üldse on, … et keegi ei saaks Esivaletaja sõnu kahtluse alla seada.

Vello Leito
EIP esimees

498 total views, 1 views today

Print Friendly

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>